Riskide hajutamine

Vanarahva tarkuse järgi ei hoita kõiki mune ühes korvis. Seda põhimõtet on tähtis järgida ka majanduses.

Ida-Virumaal on aastakümneid domineerinud põlevkivitööstus. See on toonud küll paljudele peredele leiva lauale, kuid tekitanud ka kõvasti muret ebasoodsatel aegadel. Sajandivahetusel toimunud ümberkorralduste ja nafta odava hinna tõttu kaotasid töö tuhanded inimesed. Kuigi sellele järgnenud soodsamatel aastatel hakkas taas paremini minema ja ettevõtted on teinud Eesti mõttes hiilgelinvesteeringuid tootmise laiendamiseks, on uued tehnoloogiad märksa efektiivsemad ega vaja enam kaugeltki nii palju töökäsi kui vanasti.

Nüüd on taas tekkinud seis, kus  nina vee peal hoidmine on paras katsumus nii õlitööstusele, energeetikutele kui kaevuritele.  Keegi ei tea, kui kaua madalseis turgudel kestab. Põlevkivitööstuse osakaal Ida-Virumaal ei ole küll enam nii võimas kui 20-25 aastat tagasi, kuid siiski piisavalt suur selleks, et kui sellest sektorist hakkab halbu uudiseid tulema, siis mõjutab see tapjalainena kogu maakonda.

Küllap tulevad ka põlevkivitööstuse jaoks  taas praegusest paremad ajad ning tema roll jääb edaspidigi silmapaistvalt oluliseks. Kuid tähtis on, et selle kõrval muutuks Ida-Viru majandusmaastik võimalikult mitmekesiseks. See hajutaks riske: juhul, kui ühel majandusharul on probleemid, toimetavad teised edukalt edasi ja maakond tervikuna ei kannataks nii tugevasti.

Selle poole on ka viimase 10-15 aasta jooksul tasapisi liigutud. Uue tugeva tõuke peaks aga andma Jõhvi kesklinna endisesse telefonimajja kavandatav infotehnoloogia tõmbekeskus. Tegu on heade tulevikuväljavaadetega valdkonnaga, kus ka  palgatase on üks Eesti kõrgemaid. Kui kaevandustesse on noori heale palgale vaatamata raske tööle meelitada, siis infotehnoloogiaga seotud erialad on oluliselt populaarsemad. Infotehnoloogiaga seotud uute töökohtade suurenemine on ka tugev argument noorte püsimajäämisel maakonda.