Omavalitsustel uus säästuaeg

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Sonda valla rahalised raskused on esimeseks tuntavaks märgiks, kuidas surutis põlevkivitööstuses hakkab selgelt tunda andma ka siinsete kohalike omavalitsuste eelarvetes.

Samas ei tohiks selline olukord tulla ootamatult ühegi valla või linna jaoks, mille tuludest moodustavad märkimisväärse osa põlevkivi kasutamise eest tasutav ressursimaks või kus põlevkiviettevõtetes leiba teenivate inimeste  osakaal on suur.

Nafta hind on olnud all juba kauem kui aasta aega. Esimestel kuudel püüti olla optimistlikud ja loota, et hinnad pööravad soodsamaks. Mõnda aega on ettevõtted suutnud sisemiste reservide ja vana rasva arvel oma kohustusi täita, nüüd on seda üha keerukam teha.

Edaspidi läheb aga ilmselt veelgi raskemaks. Kui maailmas midagi äkilist ei toimu, siis pole põhjust oodata ka nafta hinna ülespoole kerkimist. Soe talv ja korralikud kogunenud hüdrovarud Skandinaavias ning aina uute kaabelühenduste rajamine ei võimalda eriti loota ka selle peale, et elektri hind hakkaks kerkima.

Et Narva jaamade juures on põlevkivilaos niigi prisked varud juba ootamas, võib kõik eelnev tähendada järgmisel aastal nii märgatavat kaevandamismahtude kui sellest tulenevalt ka tööaja vähenemist. See omakorda toob küllaltki kiiresti kaasa  tulude vähenemise paljudele siinsetele omavalitsustele, kellest enamik oli viimastel aastatel jõudnud harjuda tulude pideva tõusuga.

Praegu koostatavates järgmise aasta eelarvetes tuleb seetõttu hakata valmistuma ka kärbeteks ja kulutusi erilise hoolega kaaluda.

Tagasi üles