HANNO PEVKUR ⟩ Kuhu läheb riigikaitsemaks?

Hanno Pevkur, kaitseminister (Reformierakond) Foto: Eero Vabamägi / Scanpix

Riigikaitsest on mõistetavalt viimasel ajal palju räägitud ja palju kirjutatud. Osalt ka asju, mis tõele ei vasta, ning osalt asju, kus on püütud poliitilist punkti minna noppima kohas, kus seda tegema ei peaks. Oleme alates taasiseseisvumisest suutnud suurtes piirides pidada kinni põhimõttest, et nii välis- kui kaitsepoliitika on erakondadeülene ning ühtne.

Viimaste aastate julgeolekupildi muutus on tähendanud, et oleme pidanud tegema otsuseid, mis veel mõned aastad tagasi oleks tundunud teostamatud. Võtma nii laenu kui tõstma makse, et katta kiireloomulisi hädavajalikke investeeringuid Eesti kaitsevõime kasvatamiseks. Aga ka NATOs oleme teinud koos liitlastega otsuseid, mis paljude lääneriikide jaoks oleks olnud vaid mõne aasta eest mõeldamatud. Vabaduse hoidmiseks on need otsused olnud aga vältimatud ja vajalikud.

Tahan siinkohal tänada iga eestimaalast, nii ettevõtjaid kui töötajaid, kes on mõistnud vajadust tõsta riigikaitsekulutuste katmiseks makse. Eriline tänu aga neile ettevõtjatele, kes säilitavad õppekogunemistele kutsutud reservväelastele − need on riigikaitsjad meie endi seast, sõbrad, kolleegid, naabrid − õppuste ajaks palga. See on lihtsaim viis igal ettevõtjal, kelle töötajate hulgas on reservväelane, panustada riigikaitsesse. Eesti iseseisev kaitsevõime on tulemuslik vaid siis, kui me toimime ühtse Eestina.

Kohati on üsna kummastav lugeda, et kellelgi on tekkinud kahtlus, kas kehtestatav julgeolekumaks ikka jõuab riigikaitsesse. Kes vähegi arvudesse täpsemalt sisse vaatab, saab aru, et just nii see on.

Lihtsustatuna − kui enne täiemahulise sõja algust Ukrainas suunati riigikaitsesse 650-700 miljonit aastas, siis praegu on see juba üle 1,3 miljardi ning alates 2026 üle 1,6 miljardi. Ehk ligi miljard rohkem! Kui uue ajutise maksuga on eeldus koguda kokku u 2,3-2,4 miljardit, kinnitab lihtne arvutus, et kogutav maks suunatakse täies mahus tõusnud riigikaitsekulude katteks ja lisaks täiendava laskemoona soetamisse.

Nii uute laskemoonaladude kui muu taristu investeeringutega, sealhulgas Balti kaitseliini rajamiseks, suuname lähiajal ehitusturule sadu miljoneid, mis aitab nii sektoril kui Eesti majandusel tervikuna kasvada.

Laskemoonavarud on üliolulised, mistõttu on mul väga hea meel, et valitsus toetas kaitseväe juhataja soovitud täiendava 1,6 miljardi eraldamist. See lisaraha tähendab, et alates Venemaa täiemahulise sõja alustamisest Ukraina vastu oleme juba soetanud või soetamas kümne aasta jooksul laskemoona enam kui 4 miljardi euro eest.

Nii viimase riigieelarvestrateegia raames kui varasemate otsustega on tõstetud Eesti kaitsekulutuste osakaalu sisemajanduse kogutoodangust üle 3%, mis on oluliselt rohkem kui enamikul meie liitlastest. Täpsemalt öeldes oleme viimaste avaldatud andmete kohaselt NATOs lausa teisel kohal Poola järel ja USA ees.

Kindlasti pole kaitsekulud mingi võidujooks edetabeli koha nimel, vaid pigem võidujooks ajaga, et heidutada Venemaad ning anda kindlus Eesti inimestele ja nii kodumaistele kui välisinvestoritele. Kindlus, et Eestis on turvaline elada, peret luua, ettevõtlust arendada, siia investeerida.

Samuti peame näitama sisulise eeskujuga oma liitlastele, et võtame ise oma julgeoleku tagamist väga tõsiselt ja seeläbi saame olla NATOs eestkõnelejaks kaitsekulutuste tõstmisel. Lõpuks sõltub meie ühine julgeolek igaühe individuaalsest panusest − seda nii riikide kui üksikisikutena.

Tulles tagasi Eesti enda riigikaitseinvesteeringute juurde, oleme lähtunud põhimõttest, et maksumaksja raha oleks kasutatud võimalikult tõhusalt. Selleks suunamegi üle 50% kaitse-eelarvest otseselt meie väevõimesse. Ja veelgi täpsemalt investeeringutesse sisse vaadates näeme, et mõnel aastal moodustavad ainuüksi laskemoonahanked ca 25% kogu eelarvest.

Need investeeringud ei ole aga vajalikud ainult kaitsevaldkonnale − need toetavad ka Eesti majandust tervikuna. Kaitseinvesteeringud toetavad kohalikke ettevõtteid, loovad uusi töökohti ning tõstavad Eesti kaitsetööstuse ekspordipotentsiaali. Oleme uhked, et suudame tugevdada Eesti kaitsevõimet ning samal ajal toetada ka oma majandust ja majandusarengut.

Kui vaadata korraks veidi täpsemalt ka konkreetsemaid väevõime arendusi, on hea meel tõdeda, et ees on ootamas mitu suurt projekti, mis katavad nii õhu-, maa- kui merekaitse vajadusi. Õhutõrjesüsteemidest on meil PIORUNi ja MISTRALi lühimaaõhutõrjesüsteemid, samuti teeme järgmisel aastal olulise arenguhüppe keskmaaõhutõrjesüsteemiga Iris-T. Need arendused on kriitilise tähtsusega, et tagada meie õhuruumi turvalisus ja kaitstus. Kaudtulevõime, mis võimaldab meil mõjutada vastase tegevusi tema enda territooriumil, suureneb oluliselt HIMARSi mitmikraketiheitjate hankimisega, mille saame koostöös USAga. Eesti tulevõime saab lisa ka liikursuurtükkide K9 ja CAESARi ratastel liikursuurtükkide näol.

Maaväe tugevdamiseks on juba järgmisel aastal kohale jõudmas enamik uutest ratassoomukitest teisele brigaadile ning sadu uusi sõidukeid alates konteinerveokitest ja lõpetades ATVdega. Samuti saab maavägi uusi tankitõrjesüsteeme, mis on end juba maailmas tõestanud, nagu näiteks Javelin ja Spike LR. Lisaks täiustame võitlejate isikuvarustust. Eesti merevägi on juba saanud enda kasutusse Bluespear 5G laevatõrjeraketid ja uued meremiinid.

Laskemoon on ja jääb üheks meie suurimaks prioriteediks, sest ilma piisavate laskemoonavarudeta ei ole võimalik riiki pikka aega ja efektiivselt kaitsta. Selle valdkonna rahastamine on kasvanud märkimisväärselt ning me jätkame hankeid ja läbirääkimisi, et tagada võimalikult kiiresti kõik vajalikud varud. Nagu juba kirjutasin, tarnitakse aastatel 2022-2031 koos lisandunud rahastusega rohkem kui 4 miljardi euro eest laskemoona. Juba praegu on tarnimisel 1,9 miljardi euro väärtuses laskemoona ja käimas on läbirääkimised veel 660 miljoni euro eest laskemoona soetamiseks.

Omaenda kaitsevõime arendamise kõrval ei ole me loomulikult unustanud ka Ukrainat. Kuna Ukraina võitleb selgelt ka meie vabaduse eest, oleme lubanud, et toetame igal aastal Ukrainat sõjalise abiga vähemalt 0,25 protsendi ulatuses oma sisemajanduse kogutoodangust. Rahas tähendab see enam kui 100 miljoni euro eest sõjalist abi.

Selle abiga soovime järgnevatel aastatel toetada ka Eesti kaitsetööstuse toodete arendamist. Tegemist on suurima arendustoetuse paketiga Eesti kaitsetööstuse ajaloos, mis kasvatab kindlasti ka sektori ekspordivõimekust laiemalt. Erasektorit toetavad vaieldamatult ka kaitseväe taristuinvesteeringud. Nii uute laskemoonaladude kui muude taristuinvesteeringutega, sealhulgas Balti kaitseliini rajamiseks, suuname lähiajal ehitusturule sadu miljoneid, mis aitab nii sektoril kui Eesti majandusel tervikuna kasvada.

Tänan iga eestimaalast mõistva suhtumise eest riigikaitse arendamise vajadustesse. Olen kindel, et meie rahva kaitsetahe, ettevõtjate, reservväelaste ja nende perede toetus on Eesti riigikaitse tugevaim tugisammas. See toetus, mida te kõik riigikaitsele osutate, on hindamatu. Teie mõistmine ja usaldus on andnud meile võimaluse teha neid olulisi investeeringuid ja arendusi, et kindlustada riigi ja rahva tulevik.

Eesti on ja jääb kaitstuks!