Viimaste aastate julgeolekupildi muutus on tähendanud, et oleme pidanud tegema otsuseid, mis veel mõned aastad tagasi oleks tundunud teostamatud. Võtma nii laenu kui tõstma makse, et katta kiireloomulisi hädavajalikke investeeringuid Eesti kaitsevõime kasvatamiseks. Aga ka NATOs oleme teinud koos liitlastega otsuseid, mis paljude lääneriikide jaoks oleks olnud vaid mõne aasta eest mõeldamatud. Vabaduse hoidmiseks on need otsused olnud aga vältimatud ja vajalikud.
Tahan siinkohal tänada iga eestimaalast, nii ettevõtjaid kui töötajaid, kes on mõistnud vajadust tõsta riigikaitsekulutuste katmiseks makse. Eriline tänu aga neile ettevõtjatele, kes säilitavad õppekogunemistele kutsutud reservväelastele − need on riigikaitsjad meie endi seast, sõbrad, kolleegid, naabrid − õppuste ajaks palga. See on lihtsaim viis igal ettevõtjal, kelle töötajate hulgas on reservväelane, panustada riigikaitsesse. Eesti iseseisev kaitsevõime on tulemuslik vaid siis, kui me toimime ühtse Eestina.
Kohati on üsna kummastav lugeda, et kellelgi on tekkinud kahtlus, kas kehtestatav julgeolekumaks ikka jõuab riigikaitsesse. Kes vähegi arvudesse täpsemalt sisse vaatab, saab aru, et just nii see on.
Lihtsustatuna − kui enne täiemahulise sõja algust Ukrainas suunati riigikaitsesse 650-700 miljonit aastas, siis praegu on see juba üle 1,3 miljardi ning alates 2026 üle 1,6 miljardi. Ehk ligi miljard rohkem! Kui uue ajutise maksuga on eeldus koguda kokku u 2,3-2,4 miljardit, kinnitab lihtne arvutus, et kogutav maks suunatakse täies mahus tõusnud riigikaitsekulude katteks ja lisaks täiendava laskemoona soetamisse.