ANDREI KOROBEINIK ⟩ Järgmise aasta riigieelarve hävitab Eesti majandust

Andrei Korobeinik, riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees (Keskerakond) Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Hiljuti ilmunud Eesti konjunktuuriinstituudi raport tõestab ilmekalt − Reformierakonna juhitud koalitsioon ei ole oma tööga hakkama saanud. Kui aasta tagasi pidas 50% ettevõtjatest valitsuse majanduspoliitikat ebausaldusväärseks, siis nüüd on see näitaja juba 87%. Halvenenud on sisuliselt kõik olulised näitajad: välisinvesteeringute keskkond, äritegevuse takistused, ühiskondlik ebavõrdsus ja infrastruktuuri mahajäämus.

Eelarvesse on tekkinud kahe miljardi euro suurune puudujääk ning valitsus üritab seda täita kõige kaitsetumate elanikkonnarühmade arvelt. Kuid raha ei saa leida sealt, kus seda pole, ning seetõttu püstitab Eesti rekordeid majanduslanguse kiiruse ja kestuse poolest. IMFi raporti järgi on Eestist saanud suurima majanduslangusega riik Euroopas. Maailmas hoiab Eesti majanduslanguse kestuse poolest teist kohta − esikohal on Haiti.

Riigieelarve täiendamiseks on mitmeid tõhusamaid viise kui pensionäridelt või tudengitelt viimase raha äravõtmine või meditsiinisektori kärpimine. Näiteks võiks pankade ülikasumite maks tuua järgmisel aastal riigieelarvesse 400 miljonit. Vaid kümnendik sellest summast võimaldaks tõsta õdede ja arstide palku 4%.

Läti ja Leedu on juba kehtestanud pankade ülikasumite maksu ning taganud oma riikide majanduskasvu, kuid Eesti valitsus keeldub seda tegemast.

Pankade maksustamine ei ole klassivõitluse element. Euribori tõusu tõttu on pangad Eestis muutunud kasumlikumaks kui kasiinod, kuid peaaegu kogu pankade tulu liigub otse Skandinaaviasse. Huvitav on, et laenuintressid Eestis on endiselt kõrgemad kui Rootsis − kuigi Eesti klientide maksekäitumine ei jää Rootsi klientide omale alla.

Läti ja Leedu on juba kehtestanud pankade ülikasumite maksu ning taganud oma riikide majanduskasvu, kuid Eesti valitsus keeldub seda tegemast. Pole üllatav, et Eesti majanduslangus on Euroopa suurim. Endine peaminister Kaja Kallas lubas pankasid maksude eest kaitsta ja koalitsioon lükkas oktoobris taas tagasi Keskerakonna esitatud pankade ülikasumite maksustamise eelnõu.

Reformierakonna lubadustest on see ilmselt ainus, mis on täidetud. Täitmata jäid kõik ülejäänud: pensionide tõus 400 euro võrra nelja aastaga, õpetajate palkade tõus, neljarealiste maanteede ehitus... Rahandusministri sõnul ei saanud ta valimislubadusi täita Putini rünnakute tõttu, kuid pankade jaoks olid need rünnakud siiski kergesti tõrjutavad.

Pankade ülikasumite maks ei ole kaugeltki ainus samm, mis aitaks Eesti majandust august välja. Näiteks riigisektori efektiivsuse tõstmine võiks riigieelarvele aastas säästa 300 miljonit eurot ja võimaldaks riigil loobuda kõige valusamatest finantsotsustest. Ühe ametniku aastapalk maksab riigile umbes 50 000 eurot, kuid ministeeriumid ei kiirusta personali vähendamisega. Näiteks plaanib kultuuriministeerium järgmisel aastal koondada vaid ühe ametniku. Võrreldes sellega, et teatrite ja muuseumide eelarveid kärbitakse 4-5% ulatuses, tundub selline ministeeriumi "säästmine" pehmelt öeldes silmakirjalik.

Riigiaparaadi tõhususe tõstmine on võimalik ainult uute tehnoloogiliste lahenduste abil, kuid Eesti riigisektor on Euroopa Liidus tehisintellekti investeeringute osas tagantpoolt kolmandal kohal. Rahandusminister Jürgen Ligi, kelle ministeerium on kehtestanud mitmeid uusi makse, vastas minu päringule, et rahandusministeeriumis järgmisel aastal automatiseerimist ei plaanita ja ühtegi ametnikku ei koondata. Jürgen armastab teisi kokkuhoiule õpetada, kuid ise selles valdkonnas suuri pingutusi ei tee. Koondamisi ei plaani ka majandusministeerium, kes eelistab raha säästa hoopis välisinvesteeringute kaasamise programmide pealt.

Terviseminister Riina Sikkut, kes ei leidnud raha arstidele ja meditsiiniõdedele, vastas minu päringule ning selgitas, et tema ministeerium kavatseb järgmisel aastal kokku hoida igal võimalikul viisil. Lisaks otsusele mitte tõsta meditsiinitöötajate palku vähendatakse mitmete sihtprogrammide rahastamist. Näiteks vaimse tervise programmide pealt õnnestub kokku hoida lausa 70 000 eurot (umbes ühe ametniku palk). Kärpe alla lähevad ka vaktsiinikahjustuste fondi väljamaksed, geneetilised uuringud, kulutused meditsiiniseadmetele ja palju muud. Kärpimisest pääsesid vaid ministeeriumiametnikud ise. Loomulikult ei ole üllatav, et tervishoiu automatiseerimist personaalmeditsiini näol minister ei plaani.

Keskerakonna fraktsioon on teinud riigieelarvesse sisulisi muudatusettepanekuid, kuid ei pea olema selgeltnägija, et nende kurba saatust ennustada. Muudatusettepanekuid riigieelarvesse teha ei ole aga nii lihtne, kui esmapilgul tundub. Ja põhjus pole selles, et keegi ei jaksaks 700-leheküljelist eelnõu läbi lugeda, vaid selles, et sealt vastu vaatavad andmed on tihti puudulikud või isegi valed.

Eelarve läbipaistvuse suurendamise asemel on valitsus otsustanud minna hoopis teist teed. Uue baasseaduse järgi jääb ministritele võimalus eelarvevahendeid jooksvalt ümber jaotada. Teisisõnu, kui riigikogu liige suudabki teha muudatusettepaneku ja see imekombel läheb läbi, siis järgmisel päeval võib minister vahendeid uuesti ümber mängida. Sisuliselt ei ole parlamendil riigieelarve menetlemisel enam mingit sisulist rolli ning valitsus saab riiki juhtida dekreetide kaudu. Arvestades tänase valitsuse võimekust, on selge, et see on Eesti majandusele surmaotsus.