Uued taganemised keelenõuetes pole tõenäolised

Koolikell ja sõnaraamat. Illustratiivne pilt. Foto: Matti Kämärä

Tänasest Põhjarannikust saab lugeda, kuidas Narva linn ning haridus- ja teadusministeerium on eri meelt haridusreformi käigus tööle värvatavate õpetajate ja tugispetsialistide suhtes.

Narva linnavalitsus on seisukohal, et vaatamata pingutustele pole nad suutnud uue õppeaasta alguseks leida haridusasutustesse kõiki vajalikke spetsaliste, kellel oleks piisav eesti keele oskus, mistõttu on nad sunnitud tööle värbama nõuetekohase kvalifikatsioonita inimesi.

Ministeerium jällegi on seisukohal, et selline tegevus on seadusvastane ning põhjendamatu, sest Narval on nende arvates piisavalt võimalusi leida neisse ametitesse inimesi, kelle oskused vastavad nõuetele. Selleks on riigilt saadud ka piisavalt tuge.

Eks see, kes tahab, leiab poolt- ja vastuargumente kummalgi poolel. Saab nõustuda ministri seisukohaga, et tegelikult pole need keelenõuded tekkinud üleöö ja on kehtinud 10 aastat ning linnal on olnud piisavalt aega, et aastate jooksul vajalikke töötajaid leida. Samas võime tõdeda, et järelikult on ka riik siiani vaadanud keelenõuete täitmisele läbi sõrmede, lootes, et ajapikku kõik paika loksub.

Nii kummaline kui see ka pole, osutus kõige tõhusamaks seaduserakendajaks hoopistükkis sõda Ukrainas, mille järel rakendas valitsus kiiresti eesti keele õppele ülemineku ning asus ka rangelt kontrollima haridustöötajate keeleoskust. Viimasel hetkel neid nõudeid lõdvendati ja küllap seegi oli väike signaal ka Narva võimudele, et ehk on veelgi ruumi taganemiseks. Aga valitsus teab, mida arvab suurem osa ühiskonnast nendest järeleandmistest, mistõttu uued järeleandmised on väheusutavad.