Kas külmunud majad toovad muudatusi?

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kohtla-Järve külma jäänud elumajade küsimus jõudis eile parlamenti, kui opositsioonisaadik küsis majandusministrilt aru selle kohta, kuidas selline asi võimalik on, et soojustootja jätab elumajad külma, kui õues on miinus 25 ning peale toasooja pole neis elamutes enam ka vett. Ministril polnud suurt muud öelda, kui et võlgu tuleb maksta ja sooja tasuta ei saa.

Praeguses olukorras, kus nende majade elanikud maksavad suuresti oma tervise arvel nende võlgu, kes on oma korterid ammu maha jätnud, ei julge poliitikud eriti otsustavalt sõna võtta. Mäletame, kuidas aastaid tagasi IRL asus jõuliselt avaldusi tegema ja lubas monopolide tiibu kärpida, kui Kohtla-Järvel need külmunud majad esimest korda tekkima hakkasid. Midagi toona isegi tehti  ja seadusesse kirjutati sisse, et soojustootja peab kütte väljalülitamisest talveperioodil teatama vähemalt 90 päeva ette. Ent see pole päästnud olukorras, kus majad on võlgu juba pikemat aega.

Omal ajal pidasid just Kohtla-Järve korteriühistud võitlust selle vastu, et vastutust küttevõlgade eest ei veeretataks ühistute kaela, küllap nad nägid neid probleeme ette. Ent soojustootjate surve poliitikutele osutus mõjusamaks. Minister Michal põhjendas seda asjaoluga, et korterite kaupa pole soojust võimalik mõõta. Ei tea miks küll, kui elektri ja vee puhul on see täiesti tavaline? Ehk on sellest Kohtla-Järve külmunud majade probleemist kasu niigi palju, et juhtum paneb poliitikuid kaaluma siiski selliseid olukordi välistavaid seadusemuudatusi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles