Mis siis minuga ikkagi juhtus?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dmitri Dmitrijev.
Dmitri Dmitrijev. Foto: Matti Kämärä

Kuna meedias on minu juhtumist palju juttu olnud ning ajakirjanikud on avaldanud ka eksitavat ja moonutatud informatsiooni, otsustasin ma Põhjarannikule vastata natuke pikemalt. Tunnen, et pean oma kodupiirkonna inimestele selgitama, mis ikkagi täpselt juhtus. Vastasel korral jätkub eksitava informatsiooni levitamine.

Ma tunnen juhtunu pärast siirast kahetsust ning ma kavatsen teha kõvasti tööd, et taastada inimeste usaldus ja austus.

Martin Repinski ja minu vaheline konflikt, mida meedias püütakse näidata suuremana, kui ta seda oli tegelikkuses, oligi ennekõike kahe inimese vahelise vääritimõistmise tagajärg. Muidugi võib küsida, miks ei ole ma asunud varem neid sündmusi selgitama, kuid ma ei näinud siis ega näe ka praegu põhjust kahe inimese vahelise probleemi üksikasjade lahkamiseks meedias ja avalikkuse ees.

Mis puudutab Siret Kotkat, siis oleme tollased sündmused selgeks rääkinud ning meie vahel mingisugust konflikti ei ole. Nagu öeldud, leidis tegelik arusaamatus aset minu ja Martin Repinski vahel.

Mõistan täielikult oma väärkäitumist: asusin sõidukit juhtima, olles enne tarvitanud alkoholi. Sellises olukorras on igal juhul sõidukirooli istumine keelatud. Paraku ei võimaldanud eelnevad konfliktsed sündmused mul siis kogu oma tegevust piisavalt kaaluda ning ma tegutsesin eelkõige emotsioonide pinnalt.

Kahjuks istusin ma autorooli esmalt oma kainuses veendumata. Eesmärk oli konfliktist väljuda, saada rahu ja vältida edasiste konfliktivõimaluste tekkimist, mistõttu oli mõte sõita lihtsalt eemale.

Samas nii nagu minu erakond, olen ka mina ise jätkuvalt veendunud ja seda meelt, et alkohol ja autojuhtimine ei käi kokku ning minu tegu oli selles mõttes igal juhul väär. Siinkohal ei ole mingit õigustust. Olen oma vabandused ja seisukoha edastanud ka avalikkusele ja oma valijatele. Samas ei saa ma praegu täie selgusega möönda, et ma asusin sõidukit juhtima joobeseisundis selle seisundi juriidilises tähenduses.

Kriminaalsele joobele vastav alkoholikogus mõõdeti Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas võetud vereproovist, mis sisaldas juba ka hiljem ehk pärast liiklusõnnetust tarvitatud alkoholi. Kuna ma ei tea, kui palju võis hiljem tarvitatud alkohol mõjutada varem organismis olnud alkoholikogust, siis jään selles küsimuses ootama uurimise tulemust ega oska siinkohal rohkem midagi arvata.

Liiklusõnnetuse põhjuste kohta võin öelda, et teelt väljasõidu põhjustas ilmselt talvisele teele mittesobilik kiirus. Sobiliku kiiruse valikut võisid omakorda mõjutada eelnenud sündmuste taustal tekkinud tugevad emotsioonid.

Sain ise õnnetuses kannatada, kuid ma ei sooviks siinkohal hakata oma tervisekahjustusi lahkama. Pärast avariid kutsusin ise kiirabi, kes viis mind Mustamäe haiglasse, kus mult võeti ka vereproov, milles tuvastati kriminaalsele joobele vastav kogus alkoholi. Siiski ei saa ma kinnitada, et sama kogus alkoholi oli minu veres ka sõiduki juhtimise ajal. Usun, et need küsimused leiavad vastuse alustatud uurimise käigus.

Kuivõrd sel õhtul toimunud sündmused üheskoos mõjusid mulle küllaltki rängalt nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt, soovisin ma aja maha võtta. Peale selle olin avarii tagajärjel sunnitud haigena töölt eemal viibima. Sel ajal ei vaadanud ma oma e-kirju ning piiratud oli ka telefonile vastamine − sellest tulenes vahepealne vaikimine. Kuna selle juhtumi asjus on avatud uurimine, ei saa ma siinkohal menetluslikke detaile kuigi palju lahata. Selline on olnud ka minu isiklik seisukoht.

Praeguseks olen otsustanud, et jätkan uurimise ajal tööd riigikogus. Olen seisukohal, et oma eksisammu saan ma parandada ja usalduse taastada vaid tõsise tööga oma valijate soovide täitmise nimel. Riigikogus olen ma Ida-Virumaa toetusrühma esimees ning kodupiirkonna areng on mulle väga tähtis.

Varem olen tähelepanu pööranud Ida-Virumaa kõrgele tööpuudusele, turismisektori halvale situatsioonile ning suurele väljarändele just meie piirkonnast. Tegemist on väga suurte probleemidega, kuid kahjuks ei seisa väga paljud saadikud meie inimeste eest. Kavatsen jätkata arupärimiste ning eelnõude esitamist, et Ida-Virumaale kasulik olla.

Kui minu ettepanek sotsiaalministeeriumile Nitroferdi koondamiste puhul pöörduda globaliseerumisega kohanemise Euroopa fondi poole ei leidnud toetust, siis VKG koondamislaine puhul märkis sotsiaalministeeriumi asekantsler ühes telesaates, et nad kaaluvad nüüd võimalust fondist raha küsida. Me peame koos leidma lahendusi Ida-Virumaa sõlmprobleemidele. Näiteks viimati pöördusid minu poole mitmed Kohtla-Järve korteriühistute esindajad, kuidas lahendada osa korteriühistute ja VKG vaheline patiseis, mis tipnes mitme maja kütteta jäämisega.

Inimesed teavad, et Kiviõli linnapeana oli mul samalaadsete küsimustega tihtipeale tegemist, ning ma loodan neid aidata ka riigikogus olles.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles