Justiitsminister plaanib Ida-Virumaad riigiasutustega rikastada

Urmas Reinsalu. Foto: Matti Kämärä

Neljapäeval väisas Ida-Virumaad justiitsminister Urmas Reinsalu, kes on teinud viimastel päevadel jõulisi avaldusi Ida-Virumaa toetuseks − näiteks siia riiklike ametkondade toomise kujul. Kuidas minister seda reaalselt ette kujutab?

Mida näete hetkel Ida-Virumaa peamiste probleemidena, mille lahendamisele saate justiitsministrina kaasa aidata?

Hetkel on Ida-Virumaal kolm peamist probleemi. Esimene on inimeste majanduslik toimetulek ja tööhõive. Kui vaatame inimeste tegelikku sissetulekut ja suhtelise vaesuse määra siin, siis see pole kindlasti aktsepteeritav. Peame jõulisemalt panustama uute töökohtade loomisesse − eriti nende töökohtade osas, mis peaksid kompenseerima praegu toimuvat põlevkivisektori ärakukkumist.

Teine keskne küsimus on eestikeelsuse ja -meelsuse kasvatamine Ida-Virumaal. Siin on reaalne probleem, julgeolekuküsimus, mille ees pole mõtet silmi kinni pigistada. Suur osa Ida-Virumaa elanikest elab meile vaenuliku tuumariigi külma sõja propaganda meelevallas.

Kolmas küsimus puudutab riigi laiemat kohalolekut Ida-Virumaal. Vaadates justiitsministeeriumi seniseid samme riigi kohaloleku kasvatamiseks siin, on mul justiitsministrina teatud mandaat sel teema sõna võtta, sest teod on taga. Viimase seitsme aasta jooksul on 380 töökohta justiitsministeeriumi valitsemisalas Ida-Virumaale paigutatud.

See praktika, nagu ka vanglateenistuse juht Priit Kama kinnitas, lubab väita, et see on üsna mitmes mõttes olnud kasulik, täiesti rakendatav ja teostatav − st tegu pole utoopiaga. Nüüd on ka selge, et valitsuse Ida-Viru tegevuskavas püstitatud eesmärk üks protsent avalikust sektorist siia maakonda üle tuua on tänini sisustamata.

Mida saaks riik mainitud teises küsimuses ära teha?

Esiteks on oluline eesti keele ja meele tugevam kohalolek piirkonnas. Selleks on mu meelest ratsionaalne ja hädavajalik, et avalik teavitustöö piirkonnas jõuaks kõigi maakonna elanikeni. Eesti ei peaks hakkama tegelema riikliku propagandaga, aga projekt, mille käigus Põhjaranniku sõltumatu info jõuab kõigi maakonnas elavate inimesteni, on mõistlik.

Teine küsimus on, et on jäetud ekslik mulje, nagu oleks keeleõppeks ressurssi piiramatus koguses; et kes iganes tahab eesti keelt õppida, saab selle võimaluse. See ei ole nii. Eelmise suve uuring näitab selgelt, et Narvas on potentsiaalne rühm, kes avaldab valmisolekut keelt õppida, 1000 inimest, aga reaalselt, projektipõhiselt, on neid kohti vaid 270. Kui ma tahaksin narvakana praegu eesti keelt õppida − ja kui mul pole spetsiifilisi soodustusi, nagu töötukassa keeleõpe −, peaksin seisma aasta järjekorras. See pole normaalne, eesti keele kättesaadavus ei tohi olla defitsiitne kaup.

Olete pakkunud välja, et asutused justiitsministeeriumi valitsemisalast [Reinsalu on maininud konkreetselt kogu Eesti kohtu haldusteenistust, registrite infosüsteemi ja registrite keskuse kõnekeskust − T.K.] asuks maakonda ja lisaks organisatsioone teiste ministeeriumide valitsemisalast. 

Lisaks on sümboolse väärtusega Eesti Energia (EE) küsimus. Viru Keemia Grupp eraettevõttena pidas mõistlikuks viia peakontor Tallinnast Kohtla-Järvele. On mõistlik olla tootmisbaasile lähedal.

Aga nüüd oleme lühikese aja jooksul, mis on järgnenud teie sellekohasele soovitusele, kuulnud − vabandage väljendust − seakisa EE poolt.

Jah, kisa on lahti läinud, aga võin öelda, et minu taskus on relv ja kompetents seni seal töötanud tippjuhtide näol, kes ütlevad, et asja on juba pikemat aega kaalutud ning on väga tõsised argumendid kolimise kasuks. Ma ei tugine üksnes oma väljastvaataja arusaamale, mul on ka EE siseinfot taskus ja debati käigus tuuakse see ka välja.

Üks kurb näide on juba olemas: kunagi räägiti tõemeeli sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale toomisest ja see idee on praeguseks vist täiesti maha maetud.

Minu ettepanekute paketis on ka see teema sees. Järelikult räägiti liiga vähe ning ei saavutatud piisavalt erikaalu selleks otsuseks. Saame aru, et kui tahame muutust − see on nagu ründamise ja kaitsmise loogika: selleks, et rünnata ja vastase kõrgendik vallutada, peab sul olema rohkem sõjalist jõudu, kui on kaitsjatel. Sama lugu on muutuste esilekutsumisega: sotsiaalset jõudu peab olema rohkem kui selle muutuse tõrjujatel.

Alati on lihtsam põhjendada, miks midagi teha ei saa. Minu seisukoht on, et need organisatsioonid, kelle avalikes huvides ümberviimisest räägime, ei tohiks olla kohtunikud oma n-ö kohtuasjas. Kõik kuulatakse ära, neil on õigus oma seisukohta väljendada, aga avalikest huvidest lähtuv otsus tuleb langetada mujal.

Kui Ida-Virumaa kõrvale jätta, siis mis on praegu prioriteedid teie ametis?

On tõsine teema, mis tegelikult puudutab ka Ida-Virumaad. Eesti inimeste õigusabi kättesaadavus on olemas paberil, aga vähekindlustatud inimeste õigusabi võimalused on ülimalt napid. Narvas on üldse ainult üks advokaadibüroo ja nii ei saa ka maksujõuline inimene õigusabi kätte. Tahan, et algataksime tänavu sellise õigusabireformi, et vähekindlustatud saaksid nii õigusnõu kui teatud asjades määratud kaitset. See oleks ka riigile majanduslikult mõistlik: teatavalt seltskonnalt tuleb tasuta õigusabi võimalus ära võtta − näiteks roolijoodikud ei vääri seda.