Gaasiseadmed ja ohutus

Juba 2005. aasta juulist hakkas kehtima küttegaasi ohutuse seaduse nõue, mis ütles, et kasutada ei tohi gaasiseadmeid, mis on vanemad kui 15 aastat või millel on tootja antud kasutusaeg läbi saanud. Loomulikult ei rõõmustanud see muu hulgas neid inimesi, kelle korterites olid ikka veel nõukogudeaegsed gaasiga töötavad veesoojendid, ning paljud pidasid seda järjekordseks tarbetuks raharaiskamiseks.

Tänavu jaanuaris toimus Tallinnas ühes korteris õnnetus, kus üks 11aastane poiss hukkus gaasiseadme põhjustatud vingumürgitusest. Samal kuul juhtus avarii Kohtla-Järve Olevi tänava korteris, kus plahvatas gaasisoojendi ja üks mees viidi põletushaavadega haiglasse. Eile tuli kaks õnnetuse teadet. Tallinnas sai jälle üks laps vingumürgituse, õnneks õnnestus ta päästa. Narvas leiti korterist aga gaasiseadme põhjustatud vingumürgituse tõttu hukkunud tütarlaps.

See kõik võib olla juhus, aga nii lühikese perioodi jooksul juhtunud gaasiõnnetused panevad mõtlema sellele, kui ohutud on need gaasil töötavad veesoojendid, mida üle Eesti peaks olema üle 30 000. Kas nad kõik ikka vastavad nõuetele? Ja isegi kui vastavad, on oluline, et ka ventilatsioonisüsteemid oleksid nõuetekohased, sest tappev vingugaas tekib gaasiseadmega ruumi just siis, kui pole korralikku ventilatsiooni.

Tõenäoliselt tuleks vastutavatel riigiametitel juhtunu valguses hakata mõtlema, kuidas siiski tagada piisavalt tõhus järelevalve, olgu selleks siis teavituskampaaniad või kontrollaktsioonid, nagu pääseamet on teinud puiduküttel olevate eluruumide puhul.