Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/08/11774076t1hc6da.jpg)
/nginx/o/2016/02/04/11996604t1h1942.jpg)
/nginx/o/2016/02/04/11996604t1h1942.jpg)
Vist mitte ükski poliitik ei ole meediasündmuste keskmesse sattumise vastu. Ent halvas valguses sinna küll sattuda ei tahaks.
Sellest sain mina kui algaja poliitik aru siis, kui veebruaris hakkasid internetis levima kõmulised teated selle kohta, et Martin Repinski on kanepi legaliseerimise poolt, kuna see aitavat kaasa Kirde-Eesti turismi elavdamisele.
Kui te ootate, et ma end nüüd õigustama hakkan − à la ajakirjanikud luuletasid kõik selle kokku −, siis on teie ootused asjatud. Ei, ei luuletanud. Mulle helistas tõepoolest ühe portaali ajakirjanik, kes tutvustas end ning tundis huvi, mida ma arvan kanepiga seotud probleemidest. Ning minu antud vastus ilmuski hiljem meedias.
Nii et etteheiteid ma ajakirjanikele tegema ei hakka, kuna olen tekkinud olukorras põhiliselt siiski ise süüdi: alahindasin poliitiku sõnade kaalukust, ei võtnud arvesse võimalikku negatiivset vastukaja ja kõiki aspekte, ei mõelnud küsimust põhjalikult läbi ega väljendanud oma mõtteid piisavalt täpselt. Selle tagajärjel ilmusidki teated selle kohta, nagu pooldaks rahvasaadik Repinski kanepi legaliseerimist. See on mulle hea õppetund.
Samas tahan tänada kõiki, kes selles küsimuses ükskõikseks ei jäänud. Isegi ajakirjanikke, kes selle provokatsioonilise artikli avaldasid. Sest tänu neile on see teema taas päevakorras ja taas kord otsime sellele probleemile lahendusi.
Minu kui Ida-Virumaalt valitud rahvasaadiku ning Ida-Virumaal sündinud ja üles kasvanud inimese peamine eesmärk on tagada oma kaasmaalaste heaolu. Narkomaania ja alkoholism on tõepoolest tohutu probleem, seda nii sõltlastele endile kui ka kõikidele neid ümbritsevatele inimestele. See moolok hävitab ju meie lapsi ja noori. Ma tean seda omast käest, sest ka minu peret on see häda puudutanud.
Teisalt loovad narkomaanid ja alkohoolikud ebamugava elukeskkonna ning kahjustavad kogu regiooni mainet. Tööd tuleb teha mõlemas suunas.
Narkomaania on vaesuse pahupool. Seepärast oli enne ja on ka edaspidi keskfraktsioonis tehtava töö põhisuund Ida-Virumaa majandusolukorra ning selle taustal ka kultuurikeskkonna parandamine. Iga abinõu siinse majanduse tervendamiseks on hea.
Minu meelest võiks nendele noormeestele ja neidudele, kes vajavad abi sõltuvusest vabanemiseks, luua talud või farmid, kus nad saaksid sotsiaaltöötaja juhendamisel end ise kas või põhitoidusega varustada. Nõnda teaks hätta sattunud inimene, et on olemas koht ja varjupaik, kus teda ootab mitte ainult karistus, vaid ka mõistmine.
See lahendaks ka teise mure, mis on oluline eelkõige meie linnade elanikele, maksumaksjatele. See on narkomaanide isoleerimine või maksimaalne eraldamine linnakeskkonnast. Siin oleks vaja rakendada ka muid meetmeid, sealhulgas diferentseeritud lähenemist narkosõltlastele.
Arvamus, et kõik narkomaanid ja alkohoolikud on "eksinud lambukesed", on ekslik. See, kes tõepoolest tahab sõltuvusest vabaneda ning on valmis ühiskonda naasma, on ära teeninud avalikkuse tähelepanu ja abi, pahatahtlike ja kriminaalsete isikutega aga peab jutt olema rangem, muu hulgas tuleks karmistada nende karistusi. Üle tuleb vaadata ka metadoonikeskuste poliitika − minu meelest on tegemist lihtsalt narkomaania legaliseerimisega maskeerituna ilusate sõnade taha.
Narkomaania saab sageli alguse perekonnast ja kasvatusest, ka narkomaanidel sünnivad lapsed... Hiljuti arutati parlamendis Keskerakonna esitatud seadusprojekti, mis käsitles vajadust siduda lastetoetuste maksmine sellega, kuidas vanemad oma laste tervise eest hoolitsevad ja kui sageli nad lastega arsti juures käivad. Sageli tuleb ette olukordi, kus hooletud mammad ja papad − joodikud ja narkomaanid − oma laste eest ei hoolitse, toetust aga saavad regulaarselt ja selle siis hakkama panevad. Kahjuks kolleegid riigikogust meie ettepanekut ei toetanud...
Aprillis tahan noortele korraldada järjekordse konverentsi, kus oma ala asjatundjad selgitavad sõltuvuse mehhanisme ja nendega võitlemise meetodeid. Konverentsist osa võtma ootame ka neid inimesi, kes on narkootikumide õuduse ise läbi elanud, kuid nende laastavast jõust siiski jagu saanud.
Ning lõpetuseks narkootikumide legaliseerimise "kasulikkusest". Sageli viidatakse Hollandile kui riigile, kus narkootikumidesse suhtutakse liberaalselt ning kus nendega väidetavalt mingeid probleeme ei ole. Mul on õnnestunud vestelda Hollandi suursaadikuga ning tema ütles, et tegelikult põhjustavad narkootikumid Madalmaades suurt peavalu, muu hulgas ka selle tõttu, et narkootikumide legaliseerimine ei tähenda veel põrandaaluse narkoäri kadumist.
Mida rohkem selle probleemiga tutvuda ja selle üle mõelda, seda targemaks sa saad. Lihtsaid lahendusi stiilis "seadustame narkootikumid ja narkomaania kaob" ei ole olemas.