Viitsütikuga pommid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Tänavuse aasta esimestel kuudel on Eestis, sealhulgas Ida-Virumaal, juhtunud mitmeid gaasiõnnetusi, kus on hukkunud ka lapsi. Pärast neid tragöödiaid hakati rohkem rääkima sellest, kuidas teha järelevalvet gaasiseadmete ohutuse üle ja kes peaks seda tegema. On ju gaasiseadmed inimestel korterites ja ehkki juba 2005. aastast kehtiv seadus nõuab, et rohkem kui 15 aastat vanu gaasiseadmeid kasutada ei tohi, pole tegelikult kellelgi aimugi, mis seisus on näiteks gaasil töötavad veesoojendid, mida Eestis peaks olema üle 30 000. Pole saladus, et küttesüsteemide muutmise tõttu on viimase 20 aasta jooksul paigaldatud ka palju gaasikütteseadmeid.
Pealegi on üks asi gaasiseadmete endi ohutus, ent vähem tähtis pole ka nõuetekohase ventilatsiooni olemasolu. Ka osa aasta algul toimunud surmaga lõppenud õnnetuste puhul kahtlustati, et kannatanud hukkusid tegelikult gaasi põlemisel tekkinud mürkainete sissehingamise tagajärjel.
Kõige selle valguses on tervitatav, et Sillamäel ja Kohtla-Järvel on majahaldaja ning ühistud sellel teemal aktiveerunud, sest saadakse aru, et mittekorras gaasiseadmed võivad tegelikult osutuda viitsütikuga pommiks, mis ohustavad inimeste elu ja tervist.
Paralleelselt tuleks aga asjaomastel riigiametitel tegelda aktiivse teavitustööga vajadusest lubada oma seadmeid kontrollima selleks tellitud spetsialiste, aga ka lubamatusest ise seadmeid remontida. Jaanuaris hukkus Kohtla-Järvel gaasiplahvatuses mees, kes otsustas oma korteris gaasiseadet parandada. Saatuslikuks sai talle parandamise ajal suitsetamine.