Punane kaart Dmitrijevile
/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
17. juuni 2016, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu õiguskomisjon jätkab pärast suvevaheaega esmaspäeval pooleli jäänud arutelu selle üle, kas tuleks seadust muuta nõnda, et oleks võimalik karistada liiklusõnnetuse järel alkoholi tarbinud juhti kriminaalkorras.
Tähelepanuväärne, et selle arutelu ajendiks on riigikogu liikmete endi kolleegi keskerakondlase Dmitri Dmitrijevi käitumine. Jaanuariöös tormas ta alkoholijoobes ja saunalinasse keeratuna sõidukirooli ning põrutas kändude otsa. Seejärel kadus ta mitmeks nädalaks avalikkuse eest. Seejärel tuli ta advokaatide toel lagedale looga, et sõidukijuhtimise seisukohast kriminaalse alkoholijoobe piiri − 1,5 promilli ületamise põhjustasid väidetavalt alles pärast liiklusõnnetust rüübatud Jägermeistri lonksud.
Uurimise käigus tehti küll kindlaks, et rahvasaadik oli avarii hetkel alkoholijoobes. Jägermeistri pudelit leida ei õnnestunud. Kuid sellele vaatamata ei suutnud prokuratuur ka Dmitrijevi versiooni kummutada. Sel moel vingerdas ta välja kriminaalsüüdistusest ja pääseb tõenäoliselt vaid väärteomenetluse ja trahviga. See tähendab muu hulgas seda, et seaduse silmis võib ta riigikogusse edasi jääda.
Kui jaanuarikuine juhtum muutis Dmitrijevi enda naerualuseks, siis see, kuidas ta vastutusest pääses, riivab juba tugevasti ühiskonna õiglustunnet. Kui varasematest aegadest on saanud heaks tavaks, et alkoholi mõjul piinlikku olukorda sattunud riigikogu liikmed astuvad ise tagasi (meenutagem kas või Peep Aru ja Toomas Teini lugu), siis Dmitrijevi puhul pole vähimatki märki arusaamisest, et tema teod ja rahvaesindaja ametis jätkamine ei sobi kokku.
See kahjustab nii riigikogu, Keskerakonna kui ka näiteks Yana Toomi mainet, kelle asendusliikmena valimistel 677 häält kogunud Dmitrijev parlamenti Eesti riigi seadusi looma pääses. Tema jätkamine on kahjulik ka Ida-Virumaale, mille esindus riigikogus on niigi vaid viieliikmeline. Muu hulgas on Dmitrijev endiselt riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esimees. Uustulnukana suures poliitikas ei olnud tema autoriteet varem just ülemäära suur. Pärast talvist kännurallit Harjumaal on aga tema tõsiseltvõetavus poliitikuna nullilähedaseks kukkunud.
Milliste arvestatavate probleemide lahendaja saab olla rahvaesindaja, kelle nimi seostub esimesena selle häbiväärse looga ning kelle puhul mis tahes üritusele ilmudes sahistatakse: "Ohoo, täna ei tulnudki ta saunalina väel!" Või: "Kas Jägermeister on ikka kaasas?" Sellisest saadikust ei ole Ida-Virumaale mingit kasu.
Loomulikult on poliitikul nagu igal teiselgi inimesel õigus saada andeks oma eksimuste eest. Ent selle eelduseks on ka eksinu enda adekvaatne käitumine. Selle juhtumi puhul peaks riigikogust lahkumine olema ainumõeldav samm. Ka praegu õiguskomisjonis arutelul olevad seadusemuudatused on selgeks viiteks selle kohta, et purjuspäi liiklusõnnetuse põhjustaja koht pole rahvaesindajate seas. Tegelikult on see punase kaardi näitamine Dmitrijevile.
Muu hulgas on päris põnev, mida räägib, küsib või kuidas hääletab selle seaduseparanduse arutelul Dmitrijev ise. Või kaasab komisjon ta aruteludesse eksperdina, kes ehk paljastab oma kogemuse põhjal, kus on praeguses seaduses kõige laiemad augud, millest on hea läbi pugeda.
Riigikogust taandumine ei pea noorele poliitikule tähendama karjääri lõppu. Tal on võimalus teha väljaspool riigikogu aktiivset tööd, paista heas mõttes silma ning tulla järgmistel valimistel tagasi. Sulades põikpäiselt Toompea lossi tooli külge, tuleb tal aga leppida majoneesi Jaani saatusega, kel ei jää uueks tulekuks mingit võimalust. Kolleegide jahe hoiak ning avalikkuse ja meedia ükskõiksus tema seisukohtade suhtes on samuti see, millega tal järgnevateks aastateks riigikogusse jäädes teenitult arvestada tuleks.