Ida-Viru tööhõivemured pole veel murtud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Suur tung Viru Keemia Grupi 350 ametikohale näitab ühelt poolt, et selle ettevõtte töökohad on hinnas, teiselt poolt aga jätkuvat tugevat töökohtade defitsiiti maakonnas.
VKG on tuntud hea palgamaksjana − keskmine brutotöötasu ületab tuhande euro piiri. Aga samas tuleb arvestada, et tegu on enamasti ööpäevaringse vahetustega tööga keemiaettevõttes, kus tervistkahjustavad mõjud ei ole küll enam nii tugevad kui aastakümneid tagasi, kuid sugugi mitte olematud. Peale selle ei ole tegu lihttööga, vaid tehnilist haridust ja oskusi nõudvate ametitega.
Ilmselt poleks tung VKGsse nii suur, kui piirkonnas oleks tööstuses töötamise kogemusega inimestele pakutav töökohtade menüü mitmekesisem. Kõnekas on seegi, et VKGst aasta alguses koondatud inimestest õnnestus väga vähestel leida poole aasta jooksul uus sobiv töökoht.
Kahe õlivabriku taaskäivitamine on küll positiivne uudis, ent selle taustal ei tasu arvata, et nüüdsest ongi lõviosa Ida-Viru tööhõiveprobleemidest murtud. 350 inimese tagasikutsumine tööle leevendab piirkonna tööpuuduse määra kõigest 0,6 protsendi võrra. Tähtis on, et need plaanid, mis töötati välja Ida-Viru probleemide lahendamiseks, ei jääks nüüd tasapisi soiku, vaid saaksid pigem vajalikku hoogu juurde.