Lõpuks ometi on regionaalpoliitika tõusnud avalikkuse huviorbiiti ning lisaks probleemidele oleme asunud rääkima ka võimalikest lahendustest. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis seisame küll kohalikku arengut soodustava seadusandluse eest ja käivitame erinevaid toetusmeetmeid, kuid oleme võtnud ka eesmärgiks üha tugevamalt seista piirkondade huvide eest ning üks samm selleks on regioonijuhtide ametikoha loomine.
PIRET HARTMAN ⟩ Milleks on vaja riiklikke regioonijuhte?
Regioonijuhtide ülesandeks on tagada seismine regioonide huvide eest keskvalitsuse tasandil, rohkemate ressursside toomine kohalikule tasandile, et toetada ettevõtluse arengut ning sellega uute töökohtade loomist. Just seda on maapiirkonnad kõige enam soovinud − et nendega rohkem arvestataks ning areng toimuks ka väljaspool kuldseid ringe.
Regioonijuhtide ametikohtade loomine ei ole kindlasti võluvits, kuid on üks võimalik samm, koondamaks paremini regioonide huvisid, võimalusi ja vajadusi. Nii on parem võimalus ära kasutada ressursse, mis on riigis piirkondade arenguks olemas. Halva näitena saan tuua eelmise perioodi ettevõtlusmeetmete jagamise, kus maapiirkondadesse liikus vaid kümme protsenti kõikide meetmete ressurssidest.
Kui otsuseid teevad vaid Tallinnas asuvad ametnikud, siis Eesti regionaalpoliitikas olukord ei muutu.
Kui otsuseid teevad vaid Tallinnas asuvad ametnikud, olukord regionaalpoliitikas ei muutu. Uut Euroopa Liidu perioodi kujundades võiksime olla siinkohal kõvasti paremad, kuid selleks peame midagi põhimõtteliselt muutma. Oleme kavandamas muudatusi toetusraha jagamiseks uuel perioodil ja loomas olukorda, kus senisest oluliselt rohkem raha jagatakse regionaalsel põhimõttel ja otsustatakse kohalikul tasemel.
Meil on üks kogemus olemas. Samasugustel kaalutlustel asus eelmisel aastal tööle ka Ida-Virumaa eriesindaja, kes koostöös erinevate asutustega kaasas piirkonda erinevaid ettevõtteid ning aitas rakendada õiglase üleminekuga seotud ressursse. Edukalt rakendati veel ka teisi võimalusi. Ida-Virumaa eriesindaja oli positiivne kogemus, kuid see pole ainus piirkond, mis vajab meie suuremat tähelepanu. Sellest tulenevalt soovime uuel aastal olla kohal kõigis Eesti piirkondades.
Üks regioonijuhi ametikoha ülesandeid saab olema info vahendamine keskvalitsuse ja regioonide, sealhulgas kohalike omavalitsuste vahel. Ühelt poolt saab piirkonnajuht viia info erinevatest meetmetest ja toetusprogrammidest regionaalsete partnerite ja ettevõteteni, teisalt edastada ka piirkondades esinevaid muresid keskvalitsusele ning ettepanekuid meetmete väljatöötajatele.
Praeguse ettekujutuse järgi vastutaks piirkonnajuhid rohkem kui vaid ühe maakonna eest. Usume, et mõningaid küsimusi on keeruline mõjusalt lahendada kohaliku omavalitsuse või ka maakonna tasemel. Arenguregioonide loomine on praegu töös olev protsess. Käimas on kaks n-ö katseprojekti, mille käigus on loodud Kesk- ja Lõuna-Eesti regioon. Seejuures on arvesse võetud piirkondade/omavalitsuste endi soove, võimalikke ühishuve ettevõtluse edendamisel ja ka tõmbekeskusi. Regioonid ei ole veel lõplikult määratletud, aga on oluline, et neil oleks ühisosa.
Protsessi eesmärk on koondada võrgustikena maakondi ja olemasolevaid arendusüksusi ning luua regiooni tasemele Euroopa Liidu vahendite vastuvõtuvõimekus. Seda eelkõige selleks, et kavandada ühiselt regiooni majanduse arengut ja kasutada selleks parimal viisil Euroopa Liidu raha. Selle protsessi vedamiseks ja regiooni koostöö koordineerimiseks luuakse neli piirkonnajuhi ametikohta: Ida-, Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Eestis.
Regioonijuhid jäävad regionaal- ja põllumajandusministeeriumi koosseisu. Oleme viimase aasta jooksul teinud ministeeriumis olulisi ümberkorraldusi, sealhulgas koondanud 30 inimest. See annab meile võimaluse regionaalse tasandi jõudu tugevdada. Raha on vajalik, kuid muutusi loovad ikkagi inimesed. Pole ka oluline, kuidas me neid nimetame, vaid see, mida nad ära teevad. Loodan, et tänu võimekatele eestvedajatele suudame olla paremad ja tulemuslikud terve Eesti eest seismisel.