Oluline mõtteviisi muutus

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Oleks palju loota, et Ida päästekeskuse teavituskampaania, mis kutsub üles tellima endale koju tuleohutusnõustamine, väga suurt efekti annab, ent tegelikult on see vaid üks osa märkamatust hiigeltööst, mida päästeamet on aastaid teinud tuleõnnetuste vältimiseks.

Sest nagu politseigi, kes aina rohkem ennetusele rõhub, saavad ka päästjad aru, et õnnetuste ennetamine on kõige tõhusam vahend inimeste päästmiseks ning mitu korda odavam kui võitlus tagajärgedega.

Kui politsei ja päästjate viimaste aastate tegevuse vahel veel paralleele tõmmata, siis mõlemad pööravad aina suuremat tähelepanu riskiperedele, neile, keda veel aastaid tagasi tavatseti põlglikult nimetada asotsiaalideks, kellega tegelemist üsna mõttetuks peeti. Arvates, et varem või hiljem lõpetavad nad vanglas või hukkuvad kakluses või enda põhjustatud õnnetuses.

Ent nüüd on ka pääste- ja korrakaitseasutused aina rohkem hakanud rääkima sotsiaalasutuste keeles, andes mõista, et nende eesmärk on aidata. Ja see on väga oluline mõtteviisi muutus riigiasutuste tasandil. Veel kümmekond aastat tagasi puutusime pidevalt kokku probleemiga, kus eri ametkonnad nii riigi kui ka omavalitsuse tasandil ei suutnud kokku leppida, kus lõpeb ühe ja algab teise ametkonna vastutusala.

Sellist retoorikat kuuleme aina vähem ja aina rohkem kiidetakse ülihead koostööd ametkondade vahel, et minimeerida õnnetusi ja aidata sotsiaalselt mahajäänuid järele. Ja kuigi me aina räägime püüdlustest saavutada arvnäitajaid, mis on võrreldavad Põhjamaadega, tundub, et ametkondade mõtteviisi muutus koostöö parandamiseks on olnud kõige olulisem samm sellel teel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles