Pealinna mätta otsas sündinud kasutu idee
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Ettevõtlusminister Urve Palo on järjekindlalt surunud edasi oma üürimajade rajamise ideed, mis peaks olema justkui üks sotside regionaalpoliitika nurgakivi.
Võimuliidu partneritelt on selleks saadud ka heakskiit 60 miljoni euro maksumaksja raha kulutamiseks kolme aasta jooksul. Õigupoolest 120 miljoni, sest üürimaja projekti tingimus on, et teine pool rahast tuleks välja käia nendel omavalitsustel, kuhu tulevased ametnike majad peaks kerkima. Võimalik, et mõned ehitusfirmad rõõmustavad sellise algatuse üle, aimates teenimisvõimalust, ent Ida-Viru omavalitsustes paneb Palo plaan vaid õlgu kehitama. See ei üllata.
Kui riigiasutused ei suuda väljaspool pealinna muidu inimesi palgata, et peavad neile ka nüüdisaegse elamispinna kindlustama, siis oleks ülekohtune küsida selleks pool raha kohalikelt omavalitsustelt, kel on ootejärjekorras kümneid olulisemaid ettevõtmisi, mis rahapuudusel siiani edasi on lükkunud.
Kui minister Palo tahab tõepoolest riigi poolt aidata kaasa sellele, et ka provintsikeskustes paraneks elamispinna kvaliteet, siis võiks esimene oluline samm selles suunas olla Kredexi poolt korteriühistutele suunatavate programmide tingimuste vastavusse viimine kohalike võimalustega. Praegu ei ole siin piirkonnas, kus kinnisvara väärtus on pealinnast 15-20 korda madalam, ühistud võimelised korterelamute renoveerimiseks Kredexi pakutavat toetust kasutama nii bürokraatliku rägastiku kui ka üle jõu käiva omafinantseerimise nõuete tõttu. Hakkaks pihta olemasolevate majade korrastamisest, küllap leiaks siis neist sobivaid üürikortereid vajaduse korral ka riigiametnikud.