Näiline või reaalne töökohtade ületoomine?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Mitmed valitsused on juba aastaid heietanud mõtteid, et riigi tasakaalustatud arenguks on vaja riigipalgalisi ameteid pealinnast maakondadesse viia. Riigihalduse minister Jaak Aab nimetab seda koguni praeguse valitsuse prioriteediks.
Ent paraku on suurtele sõnadele järgnenud seni paremal juhul vaid pisikesed teod. Praegu on ette võetud suurejooneline kampaania 1000 ametikoha pealinnast väljaviimiseks ja ametkondade vahel on püütud käivitada võistlust, kes mitu ametikohta pealinnast välja sõidutab. Teisipäeva õhtul pärast valitsuskabineti istungit avalikustatud tabelist ilmneb, et ega erilist entusiasmi pole. Pigem jääb mulje, et kui mõned erandid, nagu justiitsministeeriumi või kultuuriministeeriumi asutused, välja arvata, käib pealinna riigikontorites kurbmäng tingliku nimega "Kelle me tänavu maale kartuleid võtma saadame?".
Samal ajal kui riigiasutused tegelevad aegluubis tempos ametikohtade kolimisega, on väljaspool Tallinna asuvate riigipalgaliste ametikohtade koomaletõmbumine käinud mitu korda kiirema hooga. Jaak Aab ise tunnistas, et poolteise aastaga on kadunud väljaspool Tallinna 600 ametikohta ja maavalitsuste kaotamine lisab veel 150. Ent kui vaadata ajas kas või viis-kuus aastat tagasi, siis ulatub see arv tuhandeteni.
Nii et seda, mida praegu plaanitakse, on õige nimetada kadunud töökohtade osaliseks taastamiseks. Sedagi vaid juhul, kui need töökohad ka reaalselt maakondadesse üle tuuakse, mitte ei liigutata neid üksnes näiliselt paberil struktuurimuutustega mängides. Seda eelarvamust kummutaksid konkreetsed plaanid, mis praegu on aga veel varjus.