:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Riigimajade loomise ohjeldamatu hullus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Kui keegi veel mäletab, siis nõukogude aja lõpus käis üldrahvalik korjandus Eesti spordi maja rajamiseks, millest pidi tulema enneolematu palee, kus olnuks võimalik harrastada suuremat osa tolle aja menukamatest spordialadest. 10 000 inimese tehtud annetustest kogunenud 200 000 rublast sellise utoopia teostamiseks loomulikult ei jätkunud.
Liiva jooksis ka mõned aastad tagasi ette võetud tagasihoidlikum katse Eesti spordi maja 2. See oli plaan kolida Tallinnas ühte olemasolevasse hoonesse olümpiakomitee ja kümnete spordialaliitude kontorid.
Narvas on plaanis koondada ühe suurema hoone ühele korrusele eesti keele õpetamise ja praktiseerimisega seotud tegevused. Suurusehullustuses nimetatakse seda ettevõtmist eesti keele majaks, mis puhtkeeleliselt on täiesti eksitav, sest korrus ja maja ei ole kaugeltki üks ja seesama.
Nüüd on valitsus tulnud välja plaaniga rajada maakondadesse riigimajad − üks või kaks igasse maakonda. Mis selle täpne mõte ja eesmärk on, jääb esialgu segaseks. Pigem kumab sealt läbi soov panna lihtsalt aasta algusest tühjaks jäänud maavalitsuste hoonetele uus silt − riigi maja.
Tegelikult on riigil maakondades juba praegu päris palju maju, kus tegutsevad kohtud, politsei- ja päästeamet, töötukassa ja mitmed muud riigiametid. Paljud neist asuvad hiljuti renoveeritud ruumides või on ehitatud suisa uued spetsiaalsed hooned. Kas nüüd hakkab riik rajama veel uusi hooneid, et neid kõiki ühte supermajja koondada? Milleks seda vaja on?
Arusaadav, et kinnisvaraarendajaid ja ehitajaid panevad sellised plaanid rõõmust käsi hõõruma, aga milline on sisuline võit avalikkuse ja riigi jaoks? Miks peavad kõik riigi teenused ilmtingimata just ühest majast kättesaadavad olema? Kui tihti läheb inimesel neid kõiki korraga vaja?
Küsimusi on rohkem kui vastuseid, aga rohelise tule riigimajade loomisele valitsus eile juba andis.