JUHTKIRI: Probleeme tuleks lahendada, mitte juurde tekitada
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
11. mai 2018, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus esimesele lugemisele jõudnud kolmandatest riikidest pärit arstide töölevõtmist puudutavad seaduseparandused mõjuvad praegusel kujul arusaamatu kurioosumina.
Riigikogu peaks lahendama ühiskonnas olevaid probleeme. Arstide nappus nii Ida-Virumaa kui ka paljudes teistes haiglates, mis jäävad väljapoole Tallinna ja Tartut, on pikaajaline ja krooniline. Sellele pole siiani õnnestunud head lahendust leida.
Alates 2012. aastast maksab riik küll ühekordset 15 000 euro suurust toetust neile noortele meedikutele, kes asuvad tööle väljaspool suuremaid haiglaid, ent see pole osutunud toimivaks lahenduseks, sest seda präänikut on kasutanud vähesed.
Ida-Viru haiglad on samal ajal probleemi leevendamiseks asunud värbama arste Ukrainast, Venemaalt ja teistestki niinimetatud kolmandatest riikidest. Sellest on olnud abi. Et Eestis on elatustase ja arstide palgad kõrgemad, on siin töötamisest huvitatud olnud heal tasemel spetsialistid. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Liina Kersna kinnitusel ei ole nende töö suhtes kaebusi teiste arstidega võrreldes sugugi rohkem.
Nüüd soovivad valitsus ja riigikogu aga seada sisse lisanõudeid, mis muudavad kolmandatest riikidest arstide Eestis tööle asumise keerulisemaks. Millised sisulised ja inimestele olulised probleemid sel moel lahendatakse, kui nende arstide ees Eesti uks koomale tõmmatakse? Pigem tekitatakse probleeme juurde ja kannatavad eelkõige siinsed inimesed, kelle ravivõimalused kodulähedastes haiglates muutuvad kesisemaks.