Kahepalgeline mäng

Riigikontroll juhib värskes aruandes tähelepanu sellele, et suure tõenäosusega ei anna Euroopa Komisjon luba toetada Eesti Energia uut põlevkivielektrijaama kasvuhoonegaaside tasuta kvootidega ja seetõttu on küllaltki ebaselge, millistest allikatest uue, ligemale miljard eurot maksva põlevkivijaama ehitust rahastatakse.

Riigikontroll võiks näpuga vibutamise kõrval jagada ka kasulikke näpunäiteid, kuidas valitsus võiks Euroopa Liidus Eesti huvisid paremini kaitsta ning ebamõistlikke otsuseid tõrjuda.

Oma jaama ehitamine kindlustab ilmselgelt Eesti energeetilist julgeolekut. Kui seejuures riigiabi kasutada ei lubata, võib selline investeering jäädagi tegemata, sest kui kogu uue jaama ehituskulu tuleks Eesti Energial arvestada tulevikus ka elektrihinda, siis ei pruugi põlevkivielekter enam avatud turul konkurentsivõimeline olla.

Kõige hullem stsenaarium oleks see, et suur raha kulutatakse ära, aga jaam tuleb jätta seisma, sest nii kallist elektrit pole võimalik kellelegi müüa. Kui, siis väga lühiajalistel perioodidel. Loomulikult võivad sel juhul osutuda üleliigseks nii paljud energeetikud kui kaevurid.

On absurdne, et samal ajal kui Euroopa Liit pelgab, et Eesti tulevane põlevkivijaam moonutab vaba konkurentsi, on ta senini olnud täiesti saamatu, tõrjumaks turult Venemaa elektrit. Tootmine on seal küll odav, ent eelkõige tänu sellele, et seal pole vajadust ligilähedaseltki järgida neid keskkonnanõudeid ega jännata saastekvootidega, millest meie ei pääse kuidagi mööda.

Ega Venemaa seejuures Balti turul oma elektrit oluliselt odavamalt müü, ta teeb seda ikka turuhinnaga, lihtsalt pistab priskema kasumi tasku.