Vale jutt, et ei saa midagi teha
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
4. november 2011, 23:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaugküttele kulub väga paljudes Eesti paikades eeloleval talvel märksa enam raha kui varem. Põhjuseks soojahindade järsk tõus, muu hulgas ka näiteks Jõhvi ja Ahtme piirkonnas, kus kohalikul soojatootjal on õnnestunud konkurentsiametilt saada heakskiit enam kui 30protsendilisele hinnatõusule. Megavatt-tunni uus hind kerkis käibemaksu arvestamata üle 43 euro.
Kuigi tegu on vägagi tuntava "rüüsteretkega" siinsete kodumajapidamiste eelarvetes, pole meie olukord veel sugugi kõige hullem. On küllalt linnu ja asulaid, kus inimesed peavad sooja toa eest välja käima peaaegu kaks korda rohkem.
Ehkki üks valitsuspartei, IRL, lubas enne valimisi suure suu ja kõva häälega inimeste kodukulusid vähendada, kehitavad nad toimuva hinnatõusu puhul õlgu, väites, et midagi pole teha, kuna hinnatõusuks on objektiivsed põhjused - kus Venemaalt ostetav kallinev gaas, kus tehtud investeeringute tagasiteenimise vajadus jne.
Tegelikult saaks aga IRL oma valimislubaduse vähemalt osaliseks täitmiseks teha vägagi reaalse sammu. Selleks tuleks toetada Keskerakonna ettepanekut vähendada kaugkütte käibemaksu 20 protsendilt 9 protsendile. Euroopa Liidus on küllalt riike, kus kaugküttelt on madalam käibemaks, Ungaris näiteks 5 protsenti.
Tahtmise korral leitakse küllap ka, milliseid ridu riigieelarves ringi tõsta, et sellega kaasnevat 18 miljoni euro kaotust katta. Suurele osale elanikest oleks see maksumuudatus arvestatavaks leevenduseks igapäevases võitluses vaesumisega.