Hoidsime ära uue fosforiidisõja

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keit Pentus.
Keit Pentus. Foto: Ilja Smirnov

Lõppeval aastal õnnestus edukalt lahendada mitu keskkonna valdkonnas pikalt toppama jäänud probleemi ja aasta jooksul kerkinud väljakutset.

Aasta teisel poolel kerkis kaevandamistemaatika tulipunkti seoses erasektorist tulnud sooviga uurida Virumaal fosforiidikaevandamise võimalusi. Me ei lasknud kohalikke inimesi muretsema pannud teemal paisuda uueks fosforiidisõjaks. Minu seisukoht on selles küsimuses olnud algusest peale selge - fosforiidi kaevandamine ei ole Eestis selle keskkonnaohtlikkuse tõttu võimalik. Fosforiit ei kuulu Eestis kaevandatavate maavarade hulka ja seda pole plaanis muuta.

Pikalt vindunud ja lahenduse leidnud teemade seast saab esile tuua eurorahade väljamaksete järsu suurenemise. 2011. aastal oli keskkonna valdkonna eurorahade väljamaksete osas rekordaasta, kokku maksime välja 112 miljonit eurot, millest suuremad summad mõeldud veesüsteemide ja jäätmemajanduse korrastamiseks.

Lisaks eurorahale suutsime tänu edukatele CO2 kvooditehingutele tuua keskkonnavaldkonda kokku 360 miljonit eurot lisaraha. Selle raha eest soetatud esimesed nüüdisaegsed bussid ja elektriautod on juba Eestis ringi sõitmas, aga suuremad investeeringud on veel tulemas: uued trammid Tallinna 4. liinile, tuuleparkide rajamine, soojustorustike soojustamine. Kõigil neil tegevustel on positiivne mõju nii meie keskkonnale kui ka inimeste rahakotile.

Aasta lõpus õnnestus keskkonnaministeeriumil edukalt lõpule viia ka juba viis aastat kestnud vaidlus Euroopa Komisjoniga Eesti riikliku kasvuhoonegaaside jaotuskava üle. Detsembris kinnitas komisjon Eesti jaotuskava täpselt sellisel kujul, nagu see septembris keskkonnaministeeriumi poolt esitati. Nüüd on Eesti ettevõtjatel selgus, kui palju heitkoguseid nad õhku paisata võivad. See kindlus võimaldab ettevõtetel paremini oma tegevust planeerida ning on oluline meile kõigile - nagu näitas Eesti Energia otsus pärast jaotuskava osas selguse saabumist oma hinnatõusutaotlused tagasi võtta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles