Kannatuste kilomeetrid

Viimastel aastatel on Ida-Virumaal tänuväärselt palju panustatud nii Kohtla-Nõmme kui Pannjärve suusa- ja talvekeskuste arendamisse. Korralikult hooldatud ja valgustatud suusarajad künklikel metsamaastikel, riietumis- ja pesemisvõimalused, lisaks veel tuubinõlvad ning mitmesugused muudki aktiivse ajaveetmise võimalused.

Et see kõik olemas oleks ja toimiks, on sealsed omavalitsused kulutanud päris palju raha ning näinud vaeva, et kaasata lisa ka mitmesugustest programmidest.

Ainus, kuid samas väga oluline nõrk koht mõlema keskuse puhul on aga nende juurde viivate teede viimaste kilomeetrite sant seis talvel. Suundudes metsaradadele oma tervisest hoolima, on suusasõpradel oht nendel teedel tuksi keerata oma neljarattaliste "pereliikmete" tervis. Selline kulukas ebaõnn võib väga kergesti osaks saada, kui tuleb mitu kilomeetrit läbida mööda suurte jääkonarustega ja lumepudrust teed.

Sellised kannatuste kilomeetrid võivad osal inimestel täiesti arusaadavatel põhjustel tappa igasuguse isu nendesse keskustesse tagasi tulla. Kahjuks ei ole see probleem päevakorral sugugi mitte esimest talve.

Kurioosumina on nüüd avalikuks tulnud, et näiteks Pannjärve juurde viiv tee on palju aastaid olnud sisuliselt olematu, sest see ei kuulu kellelegi. Kui tee ei ole ametlikult ei omavalitsuse ega riigi oma, siis on isegi imekspandav, et ta üldse läbitav on.

Loodetavasti kestab bürokraatlik protsess Pannjärve vormistamiseks Illuka vallale märksa nobedamini kui tänavune lumi sulab ja sellest teemast on põhjust kirjutada viimast korda.