Tuleb kaasata inimesi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Sageli puutuvad riik, omavalitsused, aga ka ettevõtted kokku kuritegelike olukordadega, kus tundub, et midagi ette võtta on lootusetu. Metallivarguste tõttu haigutavad ohtlikud kaevuaugud, sidekatkestused, suured kahjud energiafirmades jne.

Tänases lehes kirjutame probleemist, mis on jälle hakanud painama Jõhvi võime: üle aastate on taas kuhjumas prügimäed linnakalmistul. Eks see prahi mahapaneku teema on aktuaalne olnud läbi aastate. Kui veel viis-kuus aastat tagasi loodeti probleemile lahendust seadusemuudatusest, mis kohustas kõiki majaomanikke prügiveolepingut sõlmima, siis võib öelda, et veidi see leevenes küll. Kuid nagu näha, pole lõplikku lahendust, sest näiteks ehituspraht olmejäätmete alla ei käi ning tuleb viia eraldi prügilasse. See aga on seotud lisakuluga, mida ehitustööde tegijad pahatihti kanda ei taha. Ja nii rändabki see rämps, mille seas on sageli ka ohtlikke jäätmeid, lihtsalt metsa alla või nagu nimetatud juhul, kalmistule.

Arusaadav, et selliste prügistajate püüdmine juhukontrollimistega pole kuigi tulemuslik. Ent vallavõimud ei tohiks alahinnata elanike kaasamise võimalust. Näiteks võiks nimetatud juhul paigaldada kalmistu juurde hoiatustahvlid ja üleskutsed teatada prügistajatest ametivõimudele. Ja miks mitte stimuleerida inimesi väikese preemiaga. Peale pealtnägijate innustamise oleks see suhteliselt odav lahendus sundida ka potentsiaalseid prügipoetajaid rohkem mõtlema, kas ikka tasub riskida.

Märksõnad

Tagasi üles