23. märts 2012, 20:35
Kasvav äri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba hea mitu aastat oleme võinud jälgida, kuidas on Eestis arendatud eakate hooldekodusid. Meiegi maakonnas on olemasolevatesse märgatavalt investeeritud ning üks hooldekodu lausa täiesti uus ehitatud.
See on kõik üsna loogiline, arvestades, et elanikkond vananeb. Ja see statistiline vananemine pole seotud vaid sündide vähenemise, vaid ka inimeste eluea pikenemisega.
Enamasti on hooldekodusse minejad üksi elavad inimesed, kellele käib üle jõu oma elamise ülalpidamine ning kes vajavad ka igapäevaselt kõrvalist abi. Paraku on nii, et hooldekodus elamine pole odav lõbu ning kui kuus tuleb selle eest maksta peaaegu kahe pensioni suurune summa, on selge, et inimene ise seda kulu katta ei jõua. Ja üha sagedamini peab lisakulusid hakkama kandma maksumaksja ehk omavalitsus.
Tegelikult hakkab see probleem üha kasvama, sest ühiskond vananeb meil jätkuvalt. Missugune on väljapääs?
Majandusteadlane Andres Arrak on välja pakkunud, et hooldekoduteenuste arendamine võiks olla Ida-Virumaa üks alternatiiv, kus pakutakse võimalust vanaduspäevi veeta rikaste riikide eakatele. Keskkond on siin ju puhas ja vaikne ning teenus neile suhteliselt odav. Arraku idee järgi võiks aga teenindajad sisse tuua nii-öelda kolmandatest riikidest, kus palgaootus pole kõrge, ja nii saaksid kohalikud ettevõtjad teenida, selmet maksumaksjat liigselt koormata.
Teadlase idee võib tunduda radikaalne, ent mingi iva selles ju on.