Raha tuulde loopimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Tänases Põhjarannikus kirjeldatud lugu sellest, kuidas omal ajal headel eesmärkidel soetatud turvakaamerate süsteem osutus lõpuks pelgalt raharaiskamiseks, on kindlasti omamoodi erakordne, kuid kui vaadata pilti avaramalt, tekib selles kahtlusi.
Näiteid selle kohta, kuidas riik või omavalitsus on rahaga ebaotstarbekalt ringi käinud, on ju rohkem. Ning seda võib väita kuigi kaugele minemata.
Eile kuulsime, et maksuamet koondab oma struktuurist 160 töökohta ning kaotab regionaalkeskused. Mida see täpselt tähendab, jäi eile veidi segaseks, ent meenutame, et alles üsna hiljuti kulutati ameti Jõhvi piirkondliku hoone korrastamiseks miljoneid kroone.
Aastaid tagasi tehti uhke remont Kohtla-Järve kohtuhoones ja prokuratuuri majas. Nüüd on need kasutud, sest riik otsustas ehitada Jõhvi uhke justiitshoone, kuhu riigi justiitsasutused kokku kuhjati.
Praegu käib kolimine Jõhvi uude politsei- ja päästemajja, kuhu tegelikult peaks asuma ka piirivalve juhtkond. Kuid aastaid tagasi tehti rahvusvahelise rahaga korda piirivalvurite maja Jõhvis.
Näiteid on veel - võtkem või metskondade reform, mis jättis tühjaks metskonnamajad, millest nii mõnedki jõuti üles vuntsida.
Tekib küsimus, kas meil tõesti on nii palju raha, et seda nõnda ebaotstarbekalt kulutada. Tegelikult näitab see lihtsalt, et need, kes omavalitsustes, ministeeriumides ning nende allasutustes tulevikuplaane teevad, ei näe kahjuks kuigi kaugele. Aga vastutushirmu raha raiskamise pärast pole ka põhjust tunda.