Narva - lõimumise lipulaev?

Kui uskuda vast valminud integratsiooni monitooringut, on Ida-Viru linnadest lõimumise vedur Narva, mille juhid võitlevad raevukalt osaliselt eestikeelse gümnaasiumihariduse vastu, samal ajal kui Kohtla-Järvel ja Jõhvis on sellega vähemalt näiliselt tõrkumata kaasa mindud.

Kui võtta lõimumise tunnusteks eesti keele oskus, Eesti kodakondsuse omamine, kodumaatunne ja enda samastamine Eesti rahvaga, siis vähemalt narvalaste endi hinnangu järgi kuulub kahte kõige lõimunumate gruppi veerand piirilinna elanikkonnast. Kohtla-Järvel ja Jõhvil on vastu panna viiendik. Ometi on nendes linnades eestikeelse elanikkonna osakaal märksa suurem ja Eesti mõjud märgatavamad.

Omaette lugu on Sillamäega, kus tugevalt lõimunud puuduvad uuringu järgi üldse ja neid, kes on Eesti elust täielikult kõrvale jäänud, on üle poole. Monitooringu autorid selgitasid "Sillamäe fenomeni" sellega, et tõenäoliselt oli küsitletute hulgas liiga vähe sillamäelasi, mistõttu on statistilise vea tõenäosus suur. Et teha põhjapanevamaid järeldusi, tuleks linn võtta lähema vaatluse alla.

Nii et kui eri linnade näitajatesse tuleks suhtuda teatud kahtlusega, vastab üle-eestiline pilt rohkem tegelikkusele. Ja sellel pildil on nii rõõmsaid kui nukraid toone. Põhjaranniku arvates ei tohiks poliitikud keskenduda positiivsele, vaid peaksid mõtlema sellele, kuidas võita Eestile tagasi need noored, kes küll lõpetavad gümnaasiumi suurepärase eesti keele oskusega, kuid lahkuvad siit esimesel võimalusel nelja tuule poole.