Petturile ei tohi edumaad anda

Maksuametnike ootamatu saabumine sel nädalal ehitusobjektidele pani sääri tegema suurt hulka seal toimetanud töömehi. Maksuameti järeldus, et koguni iga neljas ehitaja teeb tööd "musta raha" eest, jättes riigi ilma 40 miljonist maksueurost aastas, paneb küsima, miks siiani on võitluses ümbrikupalkadega nii vähe edu olnud.

Nii suur rahahulk peaks riigikassale olema vägagi arvestatav summa. Eriti olukorras, kus palgatõusu nõuavad nii õpetajad, arstid, päästjad kui paljude teiste alade esindajad, kellele raha palga maksmiseks saab võtta ainult sellest, mida maksudena on õnnestunud kokku koguda. Kuid see on vaade vaid riigile tulude teenimise mätta otsast.

Kulutamise seisukohast on ümbrikupalgad võimaldanud aga ka nii mõnelgi riigiasutusel ja omavalitsusel raha säästa. Et ehitushangete puhul on määrava tähtsusega hind, siis nende firmade, kes plaanivad maksudest kõrvale hiilida, pakkumine osutubki tänu sellele kõige odavamaks. Tellija saab objekti väiksema raha eest kätte ja on rahul. Vähesed neist hakkavad ise huvi ilmutama selle vastu, kas võitnud firma või siis tema allhankijate allhankijad töömeestele, kes objektil askeldavad, ka ametlikult palka maksavad.

Kõige suuremat kahju kannatavad sellises olukorras need ettevõtted, kelle põhimõtteks on aus mäng, ja neid on ka enamik. Ent niikaua kui kontroll on nõrgavõitu ja vahelejäämise tõenäosus väike, ei kao kuhugi valeturaka mängijad, kes saavad tänu sellele ka ebaõiglase edumaa ja rikuvad ausat konkurentsi. Sellega ei tohiks kuidagi leppida, ja mitte ainult ehituses, vaid ka teistes valdkondades.