Mitte ainult surmanuhtlusest

Seoses Narvas aset leidnud julma lapseroimaga on ühiskonnas taas kerkinud poleemika surmanuhtluse vajalikkuse üle. Üha rohkem niinimetatud tavakodanike pinnal toetust leidev idee aga ilmselt otsustajate käes vähemalt lähiaastail teoks ei saa. Nimelt kuulub surmanuhtluse eitamine Euroopa põhiväärtuste hulka ning nende taunijail pole Euroopa Liitu teatavasti asja.

Küll aga tasuks seadusandjal mõelda hoopis teisele teemale, mis puudutab kurjategijaid, kellel tuvastatakse vaimne häire. Selline, mis lubab isiku tunnistada süüdimatuks.

Viis aastat tagasi tappis kurjategija Ahtmes jõhkral viisil kaks inimest - ema ja ta täiskasvanud poja. Tapja tabati kiiresti ning tuvastati ka tema osalemine roimas, ent kuna ta tunnistati süüdimatuks, kohut tema üle pidada ei saanud. Mees saadeti sundravile ning kui ta oli meedikute meelest viidud "normaalsesse" vaimsesse seisundisse, jalutas kurjategija rahumeeli vabadusse. Meil pole teada, et isik oleks pärast seda raskeid kuritegusid sooritanud, ent risk selleks oli üsna suur.

Kui võtame hiljutise Varvara juhtumi, siis kuigi me ei tea veel, kes oli see julm mõrtsukas, ei saa välistada, et temalgi on selliseid vaimseid hälbeid, mille tõttu seadus ei luba isiku üle kohut pidada. Muide, aastas saadetakse Ida-Virus selle tõttu sundravile kümmekond kurjategijat. Kuid mis saab nendest viitsütikuga pommidest pärast seda, kui meedikud on nad uuesti "üles putitanud", on jäänud kahe silma vahele.