Energia hinnarallil lõppu ei paista

Eelolev talv saab paljudele Eesti inimestele olema keeruline. Vähe sellest, et elektrituru avanemisega seoses ennustatakse elektrienergia 30-40protsendilist kasvu, tõuseb paljudes piirkondades ka tsentraalse soojuse hind. Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna soojavarustaja VKG Soojus teataski sel nädalal järjekordsest hinnatõusust, põhjendades seda gaasi hinna kerkimisega.

Kui ettevõte mullu lühikese aja jooksul soojuse hinda enam kui 32 protsendi võrra kergitas, ütles selle juht Andres Veske sügisel: "Katsume niimoodi välja tulla, et vähemalt aasta jooksul poleks põhjust uut hinda küsida."

Valitsuspartei IRL, kelle üheks põhiloosungiks enne läinud parlamendivalimisi oli "Kodukulud alla!" ning lubadus võtta kommunaalmonopolide tegevus kontrolli alla, on nüüd hakanud neist asjust rääkides vingerdama. Mööndakse, et silmas peeti ikka eluasemete energiasäästlikuks muutmist, millele riik õla alla paneb. Ent see, mida riik soojustamiseks annab, on piisk meres, teades, millises seisus on meie vanad nõukaaegsed kortermajad. Ja pealegi pole paljudel ühistutel raha omaosaluse katmiseks.

VKG Soojuse kinnitusel on see järjekordne hinnatõus vaid vaheetapp järgmistele, sest praegu Kohtla-Järvelt Ahtmesse rajatava soojatoru investeering tahab katmist. Kui aga toru valmis saab, siis ei tohiks aina kallinevad kütused VKG-le enam probleemiks olla, sest generaatorigaas, millega siis kütma hakatakse, on tegelikult VKG õlitootmisjääk, mida varem kusagile panna polnud. Aga küllap tehakse meile ikkagi selgeks, et see on kaup.

Ehk leevendavad pingeid energiaturul riigi kavandatavad meetmed gaasituru liberaliseerimiseks, mis vähendaks Gazpromi hinnadiktatuuri. Aga paistab üha enam, et riik on võimetu soojatarbija kaitseks midagi mõjusat ette võtma ja konkurentsiameti tegevus sellel suunal on vaid näiline.