Ressurssi jätkub

Oleme aastaid kuulnud nii politseist kui prokuratuurist, aga ka justiitsministeeriumist väiteid, et meie õiguskaitsesüsteemil napib ressursse, et tegeleda efektiivselt nii-öelda pisikuritegevusega, näiteks vargustega. Ja küllap nii ongi. Uurijad on ülekoormatud ja paljud kriminaaltoimikud ootavad nende lauanurgal oma lõppu põhjendusega, et süüdlane on tuvastamata.

Selle taustal ei tundu mõistlik pilt, kus meie politsei, prokuratuur ja kohus tegelevad päevast päeva kümnete ja sadade salasuitsuvedajatega, kes, kümmekond pakki hõlma all, piiril vahele jäävad. Kui palju vabaneks jõude ja jääks määrimata pabereid, kui kohus ja prokuratuur ei peaks nende asjadega praegusel moel tegelema.

Muidugi, seaduserikkujaid ei saa riik karistamata jätta ja ega seadusesilmal ole siin suurt midagi praegu teistmoodi teha, kui lähtuda sellest, mis paragrahv ütleb.

Ent olukord ei tundu mõistlik ning nõuaks ehk seaduste täiendamist, seda enam, kui antud juhtumite puhul on teada, et need kohtus lõpetatakse. Ehk oleks mõistlikum ja mõjusam tõsta trahve, kui kurnata kriminaaluurimissüsteemi selliste salakaubaveojuhtumitega. Ka võiks vahelejäänutelt piiril nõuda lubatust suuremat kogust sisse tuues, et nad tasuksid aktsiisi. Riik hoiaks kokku ja teeniks trahvide ning maksu pealt veel lisa. Ja ka seadusekaitsjatel oleks rohkem aega tegeleda kodanike vastu suunatud õigusrikkumistega.