Ajavõit suure ringiga

Iseenesest on see positiivne märk majanduse elavnemisest, et mitme aasta pikkuse pausi järel, mil hingusele läks Sillamäe-Kotka vaheline laevaliin, on Ida-Viru ainsas meresadamas taas üks regulaarne parvlaevaliin tööd alustamas. Ent ebanormaalne on see ajend, mis sunnib praegu Sillamäe ja Ust-Luuga vahel iga päev laeva edasi-tagasi sõitma.

See näib küllaltki kilplasliku tegevusena, kui veoautod peavad selleks, et saada üle Eesti-Vene piirist, suunduma sadamasse ja pugema laeva kõhtu ning loksuma seejärel merel ligemale sada kilomeetrit. Tänapäeval on loogiline sõita üle jõe ikka silda mööda, aga mitte suure kaarega meritsi.

Ometigi, kui piiripunkti läbilaskevõimet ei ole naaberriikidel paljude aastate jooksul õnnestunud suurendada, siis ei jäägi muud üle, kui võtta kasutusele ka sellised pealtnäha ebatavalised lahendused.

Logistikafirmade jaoks tekib juurde uus lisavõimalus ja igaüks neist saab täpselt välja arvestada, mis on lõppkokkuvõttes kasulikum, kas kulutada piiriületusele rohkem aega või maksta laevapiletite eest, et võita aega.

Piiripunkti laiendamine ja uue silla rajamine peaksid olema teemad, mida lahendades võiks Eesti otsida rohkem tuge Euroopa Liidult, kel peaks olema samuti nii huvi kui ka vahendeid, kuidas mõjutada Venemaad selles küsimuses koostööle.