Kuulujuttude uurimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Eile Postimehes ilmunud intervjuus siseminister Ken-Marti Vaheriga väitis ministrit intervjueerinud ajakirjanik, et uurijad teavad pool aastat tagasi Narvas toimunud 9aastase Varvara tapmise asjaolusid, ent pole suutnud leida piisavalt tõendeid faktide kinnituseks.
Viru ringkonnaprokuratuur reageeris kiiresti ja teravalt, lükates sellised väited kohemaid ümber. Info selle kohta, et uurimine on välja selekteerinud ühe peaversiooni, mille sisu on üsna üllatav, liigub meile teadaolevalt osade ajakirjanike seas juba mõnda aega.
Selliste, suurt avalikkuse tähelepanu pälvivate kuritegude puhul on üsna tavapärane, et kui uurimine pikale venib, hakkavad liikuma kõikvõimalikud jutud. Millel võib olla osalt ka tõepõhi all, kuid tihtipeale ei pruugi.
Ajakirjandusel on siin oma vastutav roll, kontrollimaks levivat infot, et filtreerida tõde väljamõeldistest ning anda tõepärast infot. Antud juhtumil saab ametlikult kinnitatud infot vaid prokuratuuri kaudu. Kahjuks pole prokuratuuril Varvara juhtumi puhul aga juba pikemat aega rohkemat öelda, kui et töö käib ning uurimisse on kaasatud parimad ajud. Aga on ka vana tõde, et kui selliste kuritegude puhul ei õnnestu kurjategijat tabada kohe, võib tõe väljaselgitamine venida pikaks. Ning uurimisasutused peavad olema valmis ka selleks, et aeg-ajalt, enne asjaolude ametlikku selgumist, tuleb neil ümber lükata n-ö rahva seas levivaid jutte. Vastaku need siis tõele või mitte.