4. november 2012, 21:32
Jürgenligilik vallavõim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmselt on suurem osa asju, mida Jõhvi vallavalitsus on viimastel aastatel ette võtnud, õiged ja vajalikud.
Mõistlikud ja põhjendatud võivad olla ühelt poolt nii lasteaedade viimine ühtse juhtimise alla kui ka spordikooli lahutamine spordiobjektide küljest ja selleks puhuks spordikeskuse loomine. Vallavalitsuse sotsiaalmaja ümberkorraldamise plaanid küll takerdusid, aga küllap võeti seegi ette parimatest kavatsustest lähtudes. Püüame vähemasti seda uskuda.
Üks ühine joon, mis kõigi sellelaadsete ettevõtmiste puhul aga silma torkab, on vallavõimude vähene soov oma kavatsusi lahti rääkida. On inimlik, et igasugused ümberkorraldused tekitavad kelleski trotsi ja vastumeelsust, sest naiivne oleks arvata, et efektiivsust oleks võimalik saavutada niimoodi, et kellegi huvid seeläbi ei kannataks.
Seda enam tuleb vallavõimudel kas või tüütuseni kannatlikult rääkida ja selgitada, miks üht või teist muutust plaanitakse ja tehakse. Tähtis on ka avalikkusele selgelt teada anda, missugune on nende muutuste mõõdetav eesmärk ja mõju vallaelanikele, kes on nende asutuste avalike teenuste tarbijad. Ainuüksi teadmisest, et vallajuhtide silmis muutub üks või teine struktuur täiuslikumaks ja paremini juhitavaks, ei piisa.
Säärane käitumine ja avalikkusest mittehoolimine hakkab üha rohkem meenutama Reformierakonna tipp-poliitiku rahandusminister Jürgen Ligi ülbet hoiakut, et praegused võimulolijad teavad kõige paremini, mida teha, ja ülejäänud polegi suutelised neid asju mõistma ning leppigu sellega, mida nende eest otsustatakse.
Huvitav, kas on see juhus, et Jõhviski hakkas selline jürgenligilik valitsemisstiil üha rohkem juuri alla võtma paari aasta eest, mil vallavanem Tauno Võhmarist sai Reformierakonna liige?