Juhan Partsi jahmatas kütte 60protsendine hinnatõususoov
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodukulusid alandada lubanud IRLi üks juhtfiguure, majandus- ja kommunikatsiooni minister Juhan Parts ütles, et Kohtla-Järvel Järve linnaosas kavandatav 60 protsendi suurune kaugkütte hinnatõus näib uskumatu ja selle põhjendatust kontrollib konkurentsiamet üksikasjalikult.
Täna me näeme, et elektrituru avanemisega järgmisel aastal tuleb meil elektri eest rohkem maksma hakata. Jääb mulje nagu oleks turu avamine kasulik ainult müüjale.
Loodan, et ka tarbijale. Me ei peaks vaatama turu avanemist kui lühiajalist kampaaniat. Kui meil on aus, läbipaistev ja mahult suur turg, garanteerib see eri elektrienergiaallikate vahel reaalse konkurentsi ja sunnib tootjat investeerima arendustegevusse. Sellest peab võitma tarbija.
Oleme harjunud saama elektrit Narva elektrijaamadest, kus selle tootmine on teiste allikatega võrreldes justkui odavam. Narva jaamad ehitati 1960. aastatel ja praeguses hinnas ei sisaldu tollased kapitalimahutused. Kuid Narva elektrijaamade eluiga hakkab täis saama. Kõik uued elektrijaamad, ja mitte ainult Eestis, peavad hinnas arvestama investeeringukulu.
Kui palju müüjaid on praegu elektriturul?
Me avame sisuliselt kaks turgu. Üks on see, kus konkureerivad elektritootjad. Praegu toodetakse 25 protsenti tarbitavast elektrist juba mujal kui Narvas. Need on tuulepargid ja biomassist toodetav energia. Lisaks on meil üsna olulised kaablid Lätisse, Leetu ja Venemaale. Läti elekter on siin juba müügil.
Kui see turg hakkab normaalselt funktsioneerima, loob see elektritootmises üsna hea investeerimiskeskkonna ning annab ka meile võimaluse elektrit eksportida.
Teine turg on elektrienergia müüjad, mis on põhimõtteliselt nagu kauplused. Praegu on neid kuus. Lõpuks jäävad alles need, kes suudavad tõesti üles ehitada oma müügivõrgu ja vähendada kulutusi. See aga mõjub positiivselt ka tarbijale müüdava elektri hinnale. Seepärast soovitan tarbijail mitte kiirustada, vaid rahulikult oodata, mida pakutakse.
Missuguse variandi valisite teie isiklikult?
Ma ei ole veel valinud. Kasutan elektrit ka korteri kütteks. Seetõttu pean eriti tõsiselt mõtlema, kuidas käituda. Võibolla tasub võtta aastaks fikseeritud hinnaga pakett mis tahes müüjalt.
Kui inimene ei kasua elektrit kütmiseks, pole tarvis väga palju muretseda. On kaks varianti: kas sõlmida müüjaga börsihinnal põhinev leping või üldse mitte midagi teha. Teisel juhul saab tarbija seaduse järgi elektrit iga kuu selle hinnaga, mis oli börsil.
Täna on megavatt-tunni hinnaks fikseeritud 32 eurot. Kui see tõuseb näiteks 40 euroni, siis pere jaoks tähendab see 3-5 euro võrra kuus rohkem väljaminekuid. Võrrelge seda kütusehindadega - selle raha eest saab pere osta vaid 3 liitrit bensiini.
IRLi valimiskampaania üheks põhiliseks loosungiks oli "Kodukulud alla!". Tegelikult need kulud aina kasvavad, eriti kütte hind.
Kõige suurema kommunaalkulude osa moodustab tõesti soojus. Seda ka seetõttu, et me kütame õhku. Et küttekulusid reaalselt säästa, tuleb meie elamufondi põhjalikult rekonstrueerida. Kui võrrelda Eestit ja Soomet, siis meie kulutame kaks korda rohkem raha selle peale, et korterites oleks normaalne temperatuur. Meie majad ei pea sooja kinni.
Kodukulude vähendamise loosungi all pakkusimegi võimalust, et riik toetab Kredexi kaudu elamufondi rekonstrueerimist 15-35% korteriühistu kuludest, sõltuvalt rekonstrueerimise efektiivsusest. Alustasime selle programmiga 2010. aastal ja siis eraldati sellele 30 miljonit eurot. Kahe aastaga on rekonstrueeritud peaaegu 600 kortermaja, soojakulude võit nendes on keskmiselt 40%. See ongi kulude vähendamine. Ent Eestis on veel üle 10 000 maja, nii et suurem osa pole veel selleni jõudnud.
Need 600 maja on peamiselt Tallinnas ja Lõuna-Eestis. Ida-Virumaal on selliseid üksikud, sest rahvas on siin vaesem ja korteriühistud ei suuda võtta endale suuri laenusid, sest pole millestki tagasi maksta. Samal ajal kütte hind aina tõuseb. Kohalik tootja VKG Soojus on aasta jooksul kaks korda tõstnud hinda Jõhvis ja Ahtme linnaosas, uuest aastast aga kavatseb Järve linnasosas tõsta hinda 60%.
60 protsenti? Ei ole võimalik. Ma ei taha seda uskuda. Isegi kui põhjuseks on investeeringud uude soojatrassi, mis toob kahtlemata kasu, sest vähendab soojakadusid. Kuid mis tahes investeeringud kalkuleeritakse hinna sisse kuni15 aastaks. Ei usu, et konkurentsiamet nõustuks sellise hinnatõusuga. Seda peab kontrollima. Soovitan teil, ajakirjanikel, selle teemaga väga tõsiselt tegelda. Teil on võimalus küsida konkurentsiametilt, kuidas on see võimalik, sest kõik hinnatõusud peavad olema põhjendatud.
Miks ei pea te olukorras, kus soojakulud nõuavad paljude inimeste majapidamiskuludest nii kaaluka osa, õigeks kergendada nende olukorda kaugkütte käibemaksumäära alandamisega?
Käibemaksu maksavad kõik ja selle vähendamine tähendaks, et hakkame rohkem toetama rikkaid. Riigi seisukohast on efektiivsem toetada vaeseid inimesi mitmesuguste toetuste kaudu. 70 protsendi perede jaoks ei anna käibemaksu alandamine peaaegu mitte midagi, aga riik kaotaks tulusid.
Seda on kerge öelda: vähendame makse ja kõik võidavad. See on jama. Seda on lihtsalt mõnedel poliitikutel mugav kuulutada, sest see on lihtsam kui elamufondi rekonstrueerimisega tegelemine. Peab vaatama tulevikku. Avalik huvi on selles, et hakkaksime vähem energiat tarbima.
2013. aasta eelarves on elamute rekonstrueerimiseks ette nähtud veel 10 miljonit eurot. Aastateks 2014-2020 on uute Euroopa fondide abiga esialgsete arvestuste kohaselt planeeritud veel 200 miljonit eurot. See tähendab, et pool meie elamufondist saab renoveeritud. Ärgem raisakem oma raha õhu kütmisele.