Uue torustikuta oleks kaugküte märgatavalt kallim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaua aega on teada olnud, et Eesti astumisega Euroopa Liitu võtsime endile suured keskkonnakaitse kohustused.
Üheks keskkonnaga seotud probleemiks on olnud vana, kuigi teeneka Ahtme soojuselektrijaama (SEJ) keskkonnanõuetele mittevastamine. Ahtme SEJ ei vasta praegustele nõuetele, mis on fikseeritud peale ELi nõuete ka meie endi seadustes. Muu hulgas ei vasta vana jaam prügilate direktiivile 1999/31/EC, veepoliitika raamdirektiivile 2000/60/EC ning välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise direktiivile 2008/50 /EÜ. Peale selle, et Ahtme jaam on lihtsalt väsinud ja vajaks kapitaalset ümberehitust, oleks nende direktiivide nõuete täitmine kaelamurdev ülesanne ning pealegi üüratult kallis.
Samal ajal kui on teada olnud, et Ahtme SEJ tuleb sulgeda, on VKG lahendus Ahtme ja Jõhvi piirkonna kaugküttega varustamiseks soojusmagistraali ehitamine. See pole olnud lihtne ülesanne. Selleks on kulunud palju aega, asjaomaste närve ning arvestatav kogus raha. Praeguseks on torustik tänu mitme kohaliku omavalitsuse, Kohtla-Järve linna, Kohtla ning Jõhvi valla koostööle ja tänu kohalike elanike toetusele siiski valmis. Soojus tsirkuleerib torudes ja käivad häälestustööd.
Veendumuseta, et säärane lahendus on parim ja odavaim, poleks VKG sellist projekti ette võtnud. Õnneks oli selline veendumus olemas ka kõikidel teistel, kes otseselt või kaudselt soojusmagistraali ehitamist mõjutasid, alates maaomanikest, kelle maa alt torud läbi lähevad, kuni konkurentsiametini välja. Rõhutan, et viimane, et ei ole sundinud VKGd torustikku rajama.
Torustiku rajamise kõik positiivsed efektid ei ole veel avaldunud, kuid see toimub pikema aja jooksul. Ahtme SEJ sulgemisega väheneb tunduvalt keskkonna reostuskoormus, suletakse tuhaväli, korrastatakse ümbruskond. Soojuse tootmine kolib peaaegu täielikult Järve linnaossa - õlitööstusesse ja VKG Energiasse.
Viimased on teinud suuri jõupingutusi keskkonnasõbraliku tootmise juurutamiseks. Tuhaväli tehakse korda ja viiakse nõuetega vastavusse, samuti püütakse suitsugaasidest kinni väävel, enamik elektrit ja soojust toodetakse uue turbiiniga ning uuest Petroteri tehasest tuleva kütuse ja energiaga. Kavas on juurde ehitada ja moderniseerida energiatootmist, rajada veel moodsaid õlitootmistehaseid ning suitsugaaside puhastusseadmeid. Loomulikult nõuavad kõik need jõupingutused suuri investeeringuid, millest osa paratamatult ka soojusenergia tarbija rahakotile mõju avaldavad.
Hinnatõusu, mis VKG Soojuse tarbijatele järgmise aasta alguses osaks saab, on pikka aega edasi lükatud ja kunstlikult madalal hoitud. Teadsime ju, et kunagi valmib Järve linnaosa ja Ahtme - Jõhvi piirkonda ühendav soojusmagistraal ning piirkond muutub üheks kaugküttepiirkonnaks, milles kehtib ühtne tariif. Ahtme ja Jõhvi valla tarbijad on pikka aega maksnud kõrgemat soojuse hinda kui nende naabrid Järve linnaosas. Selle põhjuseks on ühelt poolt soojuse tootmisel suur maagaasi osa, mis tuleb Ahtme tipu- ja reservkatlamajast (Ahtme SEJ tootmismaht on piiratud võimsuseni 50 MW) ning teiselt poolt pidevalt edasi lükatud soojuse hinna tõus Järvel. Niisiis muutuvad need piirkonnad ühtseks võrgupiirkonnaks. Selgitan, millest ühtses võrgus kaugkütte hind koosneb ja millest on tingitud hinnatõus.
Uus, ühtne tariif lõpptarbijale on € 55,54, millest natuke üle poole ehk 50,7% moodustab soojuse tootmise hind.
Tootmishinda on kõige rohkem mõjutanud põlevkivi kallinemine 56% võrreldes 2008. aastaga, mil kehtis vana hind (praegune põlevkivi hind on € 7,29/MWh), samuti on kaks korda tõusnud riiklikult kehtestatud saastemaksud ning maagaasi hind.
Tootmishindadele on lisandunud vahepeal kehtestatud põlevkivi- ja elektrienergia aktsiisimaksud.
Võrgutasu on mõjutanud enim uue soojusmagistraali ehitamine koos sinna juurde kuuluvate boilersõlmedega.
Ühtse võrgupiirkonna hind tõuseb kaalutud keskmisena 13 euro võrra. Soojuse tootmise hind kallineb 15 euro võrra ja 7 eurot on Kohtla-Järve - Ahtme torustiku mõju. Samal ajal vähendatakse mitmeid püsikulusid: Ahtme SEJ sulgemisega seotud kulud; soojusvõrkude käigushoidmise kulud; samuti ei ole planeeritud uue soojusmagistraali käikuandmisega suurendada tööjõukulusid. Järgmisel aastal vähendab VKG Soojus tegevuskulusid kokku 1,2 miljonit eurot. Need mitmed kokkuhoiud võimaldavad võtta tariifist maha 9 eurot.
Praegu moodustavad ühinenud võrgupiirkonnas soojuskaod 26 protsenti. Aastaks 2017 planeerime kadusid vähendada 21 protsendini. Investeerime jätkuvalt soojustorude kadude vähendamiseks, milleks ettevõte on taotlenud rahastamist keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK).
Ahtme - Jõhvi piirkonnas rahastab KIK rohelisest investeerimisskeemist soojustorustike rekonstrueerimist 2012.-2013. aastal 677 500 euroga, Järve võrgupiirkonnas 2013. aastal 832 100 euroga. Kokku investeeritakse piirkonnas kadude vähendamiseks 2012.-2013. aastal üle 5,2 miljoni euro.
Ilma torustikuta oleks Ahtme - Jõhvi piirkonna soojuse hind ca80 €/MWh, kui piirkond töötaks gaasil. Samuti tõuseks hind väga kiiresti praegu ja ka tulevikus Järve linnaosas. Viimase põhjustaks vajalike investeeringute summa jagunemine tunduvalt väiksema tarbijaskonna peale kui nüüd, mil tekib kolm korda suurem kaugküttevõrk.
Soojusmagistraali ehitus on kõige mõistlikum ja keskkonnasõbralikum lahendus piirkonna soojusvajaduse rahuldamiseks.