Preemia haiguste eest

Ligi kolmandik Ida-Viru omavalitsusi maksab saabuvate jõulu- ja aastavahetuspüha puhul oma ametnikele lisatasu. Nimetatagu siis seda preemiaks või toetuseks, on see ikkagi avalikkusele keeruliselt seletatav. Preemia selle eest, et saabuvad pühad? Mis on nende ametnike teene selles? Või hoopis toetus, justkui tegemist oleks õnnetusega, mille puhul peab töötajaid toetama.

Me ei eita, et ametnikku tuleb hea töö eest premeerida, ent see peab olema teo-, mitte kalendripõhine. Praegu jääb selline mulje, et aasta lõpus kiikavad omavalitsused oma rahaseisu üle pilguga, et kui palju annab sealt isiklikuks kasuks laiaks lüüa, et omavalitsus ka uuest aastast oma kulud kaetud saaks.

Nii kummaline kui see ka pole, elab ametnikkond seda paremini, mida haigem ta on, sest lõviosa niiöelda kokkuhoiust palgafondis tekibki tänu sellele, et haiguslehel olevate töötajate ravipäevad maksab teatud ajast alates haigekassa. Seda küünilisem on aga kuulata, kuidas uuel aastal mingite probleemide ilmnemisel hakatakse jälle kurtma, kuidas üheks või teiseks asjaks ei ole raha. Ega teda ei saagi olema, kui vähegi kogunevad summad sel kombel lihtsalt laiaks lüüakse.

Ja põhiline, et läbi aastate pole me kuulnud sellisele praktikale mõistlikke põhjendusi. Eriti kummaline on aga Mäetaguse valla reaktsioon, kes teatas, et nemad keelduvad üldse preemia suurust avalikustamast. Selline käitumine on küsitav isegi avaliku teabe seaduse seisukohast.