Aktsiisiahvatlus

Aeg-ajalt võetakse ikka ette numbrid selle kohta, kui palju kahju tekitab Eesti riigile tubaka- ja alkoholitarbimine. Ja see argument on valitsusel alati võtta, kui jutt läheb järjekordselt aktsiisitõusule. Tavaliselt ei ole aga kuigi palju vaidlejaid selle üle, et viin ja suits võiks veelgi kallim olla. Pole ju tegemist hädatarviliku kaubaga, vaid hoopis nii-öelda luksuskraamiga, millel pealegi veel tervist kahjustav mõju.

Pigem ollakse selle poolt, et need kaubad võiksid meil veelgi oluliselt kallimad olla. Ja eilegi oli sellest riigikogus juttu, et kui räägitakse näiteks alkoholist põhjustatud kahjudest, siis langeb selle koormus ju suures osas ka meie alatasa rahapuuduses vaevlevale tervishoiusüsteemile, nii et osa aktsiisist võiks pärast selle radikaalset tõstmist minna meditsiini. 

Jah, nii ta on, et suur osa inimestest kindlasti leiab, et alkohol võiks hommepäev olla kümme korda praegusest kallim. Aga Eesti ei ole saareriik ega betoonmüüriga maailmast eraldatud, mistõttu hakkavad siin turgu kohe mõjutama loogilised protsessid ning veelgi rohkem Eesti maksumaksjate raha hakkaks voolama meie naabrite, eelkõige venelaste, aga ka lätlaste, leedulaste ning miks mitte ka soomlaste riigieelarvesse. 

Isegi praeguste, madalate alkoholihindade puhul on riigil raske võidelda Venemaalt toodava alkoholiga. Selleks, et asjast kasu oleks, peaksid piirkonna valitsused omavahel mingeid maksukokkuleppeid sõlmima, kuid praegustes oludes oleks see ilmselt mõeldamatu.