Kuidas murda välja suletud ringist?

Soojatootjad püüavad peaaegu iga hinnatõusu järel veenda, et suurtes küttearvetes pole süüdi mitte niivõrd kallis kütte hind, kui paljude suurte elumajade kehv soojapidavus. Muidugi on sel oma tõetera sees, sest kui soojakaod poleks nii suured, tuleks ka kütta vähem.

Küllap mõistavad seda lihtsat tõsiasja ette ütlematagi ka kõik korteriühistud, ainult et edulugusid majade soojustamisel on napilt.  Kuigi võimuliit kuulutab samuti, et riik peab küttekulude vähendamist üheks oma prioriteediks ja lubab rahalist tuge hoonete soojustamiseks, on see abi siiani jõudnud väga väheste korteriühistuteni. Ida-Virumaal vaid üksikuteni.

Põhjuseks on nii piiratud toetussummad kui ka ühistute vähene võimekus nende kättesaamiseks vajalikust bürokraatiast läbinärimisel. Omaette tõsine probleem on sellisteks suurteks investeeringuteks vajaliku omafinantseeringu kokkusaamine. Linnades, kui kinnisvara hind on madal, ei tõtta ka pangad sellise ettevõtmise tarbeks laenu andma või siis on tingimused liialt rängad. Oma elanikelt, kellest paljud elavad niigi vaesuse piiril, oleks täiendava raha kokkukogumine ebareaalne, olgugi et tulevikus peaks see andma kokkuhoidu.

Paljudel ühistutel on mõistus otsas, kuidas sellisest surnud ringist välja murda ja seejuures ei ole erilist abi loota ei kohalikelt omavalitsustelt ega omavalitsusliidult. Ometi on just küttekulude vähendamine paljude idavirulaste jaoks üks põletavamaid muresid. Seda enam, et ka edaspidi kaugkütte hind pigem tõuseb kui langeb.