Kuidas tarvitada parlamendi kõnepulti

Riigikogu kõnepult peaks olema kõige esinduslikum koht, kus meie rahva väärikamad pojad ja tütred ütlevad välja oma seisukohti riigielu olulistes küsimustes. See on koht, kus meie riik paremaks, õiglasemaks ning targemaks räägitakse. Tuleb ju sõna parlamentki prantsuskeelsest sõnast parler ehk rääkima.

Kuidas hinnata aga olukorda, kui parlamendi liige läheb sinna pulti, et klaarida kellegagi arveid, seada teda halba valgusesse kogu riigi ees? Sest kuidas saab rünnatav ennast kaitsta, nagu on juhtunud loos, kus riigikogulane Mihhail Stalnuhhin juba teist korda ründas kaht Narva linnaametnikku, süüdistades neid korruptsioonis. Tegemist on ametnikega, kes linnavalitsuses töötades rääkisid ise aina seal vohavast korruptsioonist ning andsid ka tunnistusi linnajuhtide suhtes alustatud kriminaalmenetluse raames.

Stalnuhhini välja toodud juhtum võib tunduda kõrvaltvaatajale tõesti kummalisena. Ent sellistel puhkudel, kui lood tunduvad kahtlased või imelikud, antakse selgitusteks võimalus kõigile osapooltele. Aga objektiivse tõe selgitamine polnud ilmselt lugupeetud riigikogulase eesmärk, sest see pole esimene kord, kui Stalnuhhin on kellegi personaalseks ründamiseks riigikogu mikrofoni kasutanud.

Aga nagu ütles Stalnuhhini kolleeg Jaak Allik, ei saagi siin palju teha. Riigikogu kõnepult on vaid vahend ning kui rahvas valib sinna oma esindajaid, siis see, mida ja kuidas seal tehakse, sõltub vaid nendesamade rahvaesindajate lastetoast ning eetilistest tõekspidamistest.