IRLi must huumor

Postikastidesse on viimastel aegadel laekunud mitmeid huvitavaid kirju.

Saabus eelmise kuu elektriarve, mis on tänu turu avanemisele ja vabale konkurentsile varasemast nüüd ligikaudu 20 protsenti suurem. VKG Soojus teatas hiljuti, et konkurentsiamet on kooskõlastanud kodukuludest kõige suuremat tükki haarava kaugkütte uued hinnad.  See tähendab, et  Kohtla-Järve inimesed peavad maksma 60 protsenti ja Jõhvi ning Ahtme omad 20 protsenti (seal on hinnatõus toimunud jupi kaupa kahe viimase aasta jooksul) protsenti rohkem.

Viimasena saabus aga kiri valitsusliitu kuuluvalt Isamaa ja Res Publica Liidult. Pealkirjaks "Lepingu täitmise aruanne", milles püüatakse veenda, kuidas see partei on alandanud meie kodukulusid.

Kaks aastat tagasi, enne valimisi, lubas IRL konkreetselt ohjeldada monopole kütte- ja elektriarvete vähendamiseks. Nüüd esitletakse oma saavutusena aga maamaksust vabastamist, mille osakaal kõigi teiste kodukulude kõrval on tühine. IRL püüaks justkui väita, et jah, 50 eurot kulub nüüd iga kuu kommunaalteenuste peale küll varasemast rohkem, aga ühe euro andsime ju tagasi.

Selliste rahakottides laastamistööd tegevate hinnatõusude ajal mõjub IRLi kiri justkui sketšina absurditeatri repertuaarist, mille peale isegi selle žanri klassikud Eugene Ionesco või Samuel Beckett ei osanud oma näidendites tulla. Või tehakse sel moel eriti peenelt musta huumorit  nii iseenda kui oma valijate arvel?