Mõõdukas soojenemine Eesti-Vene suhetes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Aprillis peaks riigikogu väliskomisjon suunduma visiidile Moskvasse. Eesti parlamendi viimasest ametlikust külaskäigust Venemaa riigiduumasse on möödas juba üheksa aastat. Venemaa parlamendi delegatsioon käis aastatepikkuse vaheaja järel Eestis visiidil läinud suvel.
Venemaa president Vladimir Putin avaldas jaanuaris Eesti suursaadikult Jüri Luigelt volikirju vastu võttes valmisolekut edendada Eestiga heanaaberlikke suhteid.
On need märgid, et pikka aega jäises olekus olnud Eesti-Venemaa suhetes on tulemas sulaaeg? Ilmne on, et mingid muutused on toimumas, aga samas ei tasu arvata, et tulemas on mingid suured murrangud. Mõlemal naabril on selleks lihtsalt liialt vastandlikud riiklikud huvid. Venemaa on suurriigina huvitatud oma mõju suurendamisest, samas kui Eestile see plaan sugugi ei sobi. Lisaks pole kusagile kadunud vastastikune usaldamatus, mille juured ulatuvad kaugemasse minevikku.
Sellele vaatamata on kõrvuti asetsevatel riikidel siiski võimalik leida kokkupuutepunkte, millest tõuseks kasu mõlemale ega riivaks samas kummagi riiklikke huve. Just selliseid konkreetseid ja pragmaatilisi koostöövõimalusi tasubki kahe riigi parlamendiliikmetel otsida. Olgu need näiteks transpordi, turismi või kultuuri valdkonnas.
Soojemal atmosfääril Eesti-Vene suhetes oleks eriti viljakas mõju piiri ääres paikneva Ida-Virumaa ettevõtlusele ja ka maakonna üldisele käekäigule.