Raske võitlus vandaalidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Kui Põhjarannik kirjutas 2011. aasta septembris vastvalminud uhkest Kohtla-Järve promenaadist, märkisime positiivse kõrval juhtkirjas ära ka järgmist: "Kahjuks tuleb aegsasti mõelda ka sellele, kuidas kaitsta uusi laternaid, poste, lillevaase, pinke, puid ja põõsaid vandaalide eest." Selleks andis eelkõige põhjust fakt, et äsja valminud objektil olid kurikaelad juba mõned laternapostid jõudnud maha saagida.
Nüüd näitab elu, et olukord on selles osas nukker: kümned purukspekstud laternate klaaskuplid annavad tunnistust, et keegi naudib sellist arutut märatsemist. Tavapäraselt ollakse sellistel puhkudel varmad süüdistama kasvatamatuid poisikesi, ent mine tea.
Sajaprotsendilist rohtu sääraste vandalismiaktide ärahoidmiseks on raske leida. Kui Kohtla-Järve ümberehitatud park jääb veel tihedast inimasustusest kõrvale, siis Jõhvis laastasid pätid promenaadi lausa kesklinnas. Tagajärjeks oli see, et osa laternaid tuligi ära korjata.
Me ei tahaks siin kahtluse alla seada politsei võimekust, kuid selge on, et efektiivset mehitatud valvet parki panna pole võimalik. Plaanitav videovalve on tõenäoliselt tõhusaim vahend vandaalide taltsutamiseks. See tõstab vahelejäämise võimalust ning ehk jääb nii mõnigi kivi lendu laskmata.
Ka RMK oli kaua hädas Toila Oru pargis toimuvate varguste ja rüüstamistega. Kuni lõpuks pandi üles valvekaamerad ning sellekohased sildid. Kas see nüüd mingi näitaja on, kuid igatahes pole sellest ajast pargis säärast kurja enam tehtud.