Kiviõli juhtumi õppetunnid

Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijevi baarikakluse juhtumi valguses tasub arutleda selle üle, miks see lugu on oluline lisaks oma ebatavalisusele. Jah, kahtlemata mõjutab see nii Kiviõli linna kui ka Dmitrijevi kodupartei Keskerakonna mainet negatiivselt. Ent mitte see pole kõige peamine. Palju olulisem on see, et Dmitrijev ei saa tegelikult aru, kui tõsine on olukord, millesse ta on sattunud ning pannud ka ülejäänud linna ja selle juhtkonna.

Volikogul on muidugi keeruline leida nüüd vastust küsimusele, mis põhjusel peab linna juhtima baarikakleja, ent veelgi tõsisem on see, et Dmitrijev pole siiani oma staatusest õigesti aru saanud, kui ütleb, et töövälisel ajal ta meer ei ole. Linnapea tiitliga kaasneb automaatselt, et see staatus on sul 24 tundi ööpäevas ning kogu oma ametiajal pead sa ka lõbustusasutuses viibides olema väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik, nagu seda nõuab avaliku teenistuse eetikakoodeks.

Kuid üks õppetund on siit ka politseile, kes antud juhtul käitus küsitavalt, kui ta tuli kakluseteate peale kohale, leidis kehavigastustega Dmitrijevi, kutsus kiirabi ja lahkus, leidmata hiljem põhjust alustada menetlust, kuna avaldusi polnud esitatud. Õnneks viga parandati. Kuid ka politsei peab tajuma selliste juhtumite puhul, missugust avalikku huvi need pakuvad. Sest inimesed küsivad: kui linnapea kakleb kõrtsis, saab peksa ja politsei ei tee edasi midagi, kas siis ainult sellepärast, et tegemist on linnapeaga, kes pole asja ilmsikstulekust huvitatud?