Jõhvi kooli juhtumi õppetunnid

Jõhvi vene gümnaasiumi sööklas toimunud rikkumiste näol on tegemist väga ränkade juhtumitega, sest neist selgub, et aastaid riskiti sööklas laste tervisega. Kuni see lõppes salmonelloosipuhanguga, kus nakkuse said kümned ja kümned õpilased.

Tookord asja küll uuriti ja võeti justkui meetmed tarvitusele, kuid kuna konkreetset süüdlast ei leidunud, konstateeriti fakti ja lugu lõppes. Kuigi tervisekaitse tuvastas, et põhjuseks võis olla toore kanamuna kasutamine, mis on koolis keelatud.

Meie muidugi ei tea, missuguseid meetmeid pärast seda täpselt rakendati ning kui karmilt neid järgiti, aga kui peakokk ise tunnistab, et andis lastele kasutustähtaja ületanud piima-leiba ning segas vana salati värskesse, siis on see piisav põhjus oletada, et kontroll koolisööklas toidu valmistamise reeglitest kinnipidamise üle polnud piisav või oli see formaalne.

Direktor Mare Lihtsa tunnistab järelevalve nõrkust, öeldes, et ta käis küll aeg-ajalt isiklikult sööklas toimuvat vaatamas, ent kooli töö korraldamise kõrvalt ei jätku tal aega pidevalt köögi kontrollimiseks. Ometi tunneb ta endal vastutust ja ütles, et tedagi tuleks karistada, kui rikkumised on kinnitust leidnud.

Ehk saavad nende vene gümnaasiumis ilmsiks tulnud juhtumite valguses vastuse ka paljud vanemad, kelle lastel on viimastel aastatel olnud teatud regulaarsusega kõhuhädasid. Aga just seda mitmed lapsevanemad sel nädalal Põhjarannikule kinnitasid.

Arvame, et kahe aasta tagust salmonelloosijuhtumit oleksid pidanud nii kool kui vallavalitsus võtma olulise signaalina, et köögi hügieeniga pole kõik korras. See, et peakokk julges ka pärast seda lastele aegumistähtaja ületanud toitu pakkuda, näitab, et köögipersonal ei teinud tookord mingeid järeldusi.