Kuidas vabaneda koolijuhist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Koolidirektorite poliitilise tagakiusamise probleem tõusis meie maakonnas esimest korda teravalt esile 2005. aastal, kui Kohtla-Järve keskerakondlik võim kangutas ametist Järve gümnaasiumi kauaaegse ja hinnatud juhi Sirje Jõemaa. Põhjused, mida välja öeldi, olid pehmelt öeldes naljakad, kuni selleni välja, et direktor andis liiga palju lisatunde, teenides sellega täiendavat tasu.
Tookord paisus skandaal üleriigiliseks ja tulemus oli see, et kaotati ära direktorite tähtajalised lepingud. Mis omakorda tähendab, et direktorist lahtisaamiseks on tarvis ikka tõsiseid rikkumisi.
Kui meenutame, kuidas võeti ametist maha Jõhvi gümnaasiumi direktor, olid siingi põhjused otsitud. Selle kinnituseks olid ka hilisemad kohtu- ja töövaidluskomisjoni otsused. Direktorile heideti ette rikkumisi ametiauto ning kooli arengukavaga seoses. Põhjused olid otsitud ja Jõhvi vald pidi Ivo Tupitsale hüvitist maksma.
Aseriski tundub, et asi on rohkem põhimõtteline. Praegune vallavanem Koit Oras ei teinud omal ajal vähemalt avalikult mingeid etteheiteid gümnaasiumi direktor Riho Kutsarile. Sest aastaid oldi ühes poliitilises paadis, kus ka kauaaegne vallavanem Urve Takjas. Ka viimasel kadus nüüd ühtäkki usaldus Kutsari vastu. On küsitav, kas direktor ikka saab olla ainuisikuliselt vastutav selle eest, et valla lapsed käivad mujal koolis. Kui elanikud lahkuvad ja kool käib alla, siis vastutavad selle eest kahtlemata ka vallajuhid, kelleks pikka aega nii Takjas kui ka Oras on Aseris olnud.