Rikkumised ja eelhääletus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Just kohalike omavalitsuste valimiste ajal kuuleme kõige enam teateid rikkumistest ning valijatega manipuleerimistest. Ja iga kord loodame, et järgmisel korral suudetakse õppida ning tulevikus targem olla. Kui Põhjarannik 1999. aasta kohalikel valimistel Kohtla-Järvel valimispettusi paljastas, tundus see väga erakordne, misjärel tekkis veendumus, et sellised asjad enam ei kordu.
Ent mida aeg edasi, seda mitmekesisemaks on läinud võtted, mida valimistulemuste mõjutamiseks kasutatakse. Kui enne valimisi on väiksemates omavalitsustes täheldatud elanikkonna plahvatuslikku kasvu, siis lõviosa teateid otsestest manipuleerimistest ning rikkumistest tuleb tavaliselt kolmepäevase eelhääletuse ajal.
Just sel perioodil on hääletuskastide juurde juhatatud või lausa bussidega jaoskonda veetud teatud ühiskonnakihtide esindajaid. Just sel perioodil on tulnud teateid hääleostukatsetest või valijate mõjutamisest hirmu või meelehea abil. Ning nagu selgub, käituvad just sel perioodil väga ebaviisakalt erinevaid valimisnimekirju esindavad vaatlejad, kes kipuvad kraaklema ning jaoskonnakomisjonide tööd segama.
Sel aastal tegi politsei valimispäevaks lausa oma plaanid, kaardistades ära kõige "riskantsemad" jaoskonnad ning mõnigi omavalitsus pöördus politsei poole palvega valimistel silm peal hoida. Lähtuvalt senisest kogemusest ei tuleks aga korrakaitsjaid jaoskondadesse saata vaid valimiste põhipäeval, vaid eelkõige kolmepäevase eelhääletuse ajal, kui toimub kõige enam rikkumisi.