Usaldushääletusel põrumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Valimistulemused annavad lõputult ainet nende tõlgendamiseks. Isegi seal, kus pealtnäha kõik peaks olema selge justkui prillikivi.
Keskerakonna 83 protsendi suurune seljavõit Kohtla-Järvel on saavutus, mille sarnast pole kõrvale panna üheski teises Eesti suuremas linnas.
Ometigi, kui süüvida numbritesse, torkab silma kaks olulist asja. Kohtlajärvelaste valimisaktiivsus oli märgatavalt väiksem kui neli aastat tagasi - kõigest 47 protsenti ehk riigi üks madalamaid. Kas see näitab, et koju jäädi seetõttu, et Keskerakonna poolt hääletada ei tahetud, kaks ülejäänud nimekirja olid aga tuntud inimeste poolest väga kõhnad? Või oli tegemist protestikäitumisega valikute puudumise tõttu? Ehk arvati hoopis, et Keskerakond saab oma hääled nii või naa kätte?
Et linna tippjuhid teenisid valijatelt võrreldes varasemaga märksa väiksema toetuse, räägib selget keelt linnaelanike rahuolematusest. Tallinna linnapea Savisaar, Tartu linnapea Kruuse ja Pärnu linnapea Kivimägi olid kõik oma linnades ülekaalukalt suurimad häältekogujad. Solovjov Kohtla-Järvel ja ka Tammiste Narvas jäid paraku nende tulemustest väga kaugele.
Linnapea jaoks on valimised ka elanike usaldushääletus. Talle antud häälte arv on nelja eelnenud aasta töö üheks põhiliseks mõõdupuuks.
Iseküsimus on, kui palju neis linnades võimulolevad erakonnad selle usaldushääletuse tulemusi arvestavad, kui lähinädalatel linnajuhte järgmiseks perioodiks ametisse hääletama hakkavad.