Eesti turundamist sihitakse täpselt
13. november 2013, 14:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et turismiedendajad saaksid täita oma eesmärgi ja kasvatada Venemaa turistide hulka 2200. aastaks 118 protsenti, peab piiriületus muutuma sujuvamaks, möönab EASi turismiarenduskeskuse turismiturunduse juht Annely Alteberg.
Tutvustasite Narvas toimunud rahvusvahelisel turismikonverentsil Eesti uut riiklikku turismiarengukava aastateks 2014-2020 ja ütlesite, et senisest rohkem pannakse rõhku konverentsiturismile. Imatra linnapea Pertti Lintunen rääkis, kui raske on sellel Lõuna-Karjala tööstus- ja turismilinnal konkureerida konverentside korraldamises Helsingiga. Kas Eestis on Tallinna kõrval teistel, näiteks Narval, mingit võimalust? Ehkki nagu kuulsime TÜ Narva kolledži direktorilt Katri Raigilt, on uus kolledžihoone pakkunud huvi Peterburi riiklikule ülikoolile, kes soovib siin suvekooli korraldada, rääkimata kohalikest, kes otsivad uusi kohti.
Kui mõtleme tervikuna nendele külastajatele, kes Eestis käivad ja võiksid käia, on konverentsituristid kindlasti segment, mis on praegu katmata. Just Venemaa suunas.
Oleme Venemaalt toonud siia väga palju reisikorraldajaid ja ajakirjanikke ning lükkame nüüd kergelt tagaplaanile traditsioonilised reisikorraldajate tootetutvustusreisid, keskendudes korraks konverentsiturismile. Sest konverentsituristid jätavad reisi jooksul palju rohkem raha kui puhkajad.
Tuleb rohkem töötada ettevõtetega, kes on valmis tegema oma motivatsioonireise, koosolekuid ja koolitusi teise riiki. Samas Peterburi on nii lähedal, meil on väga tihe ajalooline side ning hea ühendus. Arvan, et Narva jaoks on siin potentsiaali kohe kindlasti.
Ükskõik millise Venemaa-suunalise turismi arendamisel ei saa me üle ega ümber piiriületusest. Kui palju mõjutab EASi turismiarenduskeskus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kelle alluvuses te olete, lahendama kiiresti piiriküsimust?
See on üks punkt, millele peame tõsiselt mõtlema, kui eeldame 2020. aastaks 118 protsendi suurust turistide kasvu Venemaalt võrreldes 2012. aastaga. Loomulikult tekib küsimus, mismoodi need inimesed siia saavad, et piiriületus oleks võimalikult mugav ja lihtne. Aga ministeerium tegeleb sellega ja tean, et seda võetakse tõsiselt.
Rääkisite, et Eesti riigi turundamise põhiaur läheb järgmisel seitsmel aastal naaberturgudele Soomele, Venemaale ja Lätti. Ühest küljest on see loogiline, sest naabritevaheline läbikäimine on kõige tihedam. Aga teisest küljest võib küsida, milleks sinna raha matta, kui piirinaabrid tulevad külla nii ehk naa?
See on väga õigustatud küsimus, et kuna naabrid praegu käivad, kas peab nendele turgudele panustama. Tegelikult peame jätkuvalt ikkagi informatsiooni andma, mis on uut ja muutumas. Jah, Soome turul on väga palju korduvkülastajaid ja eks Venemaa suunal ta liigub ka sinnapoole. Aga kui arvestada, et 144 miljonist venemaalasest on Eestis käinud 3,7 protsenti, siis meil on meeletu potentsiaal. Samas 144 miljonist reisib praegu välismaale 5 protsenti ja Soome turu näit on 92 protsenti - siin on meeletu vahe.
Venemaa on Eesti külastamiselt Soome järel teisel kohal ning selle aasta jaanuarist juulini on ööbimistes kasv 15 protsenti, kusjuures Ida-Viru on Tallinna järel teisel kohal. Venemaa suunal ma näen kohe kindlasti seda, et peame rohkem panustama, et saaksime ära kasutada oma naaberlikku võimalust.
Kui Soome turisti puhul on eesmärk jätkata stabiilset taset, mitte kukkuda, siis sel aastal on õnnestunud majutuste poolest isegi 7 protsenti kasvada - see on väga raske töö tulemus. Ei saa me läbi Soometa: kui Soome turist kukub ära, siis on tõesti väga suur auk ja me ei saa seda endale lihtsalt lubada.
Me näeme, et soomlane tahab Tallinnast välja, ja see on ka meie ülesanne viia turist teistesse maakondadesse.
Kahjuks ta eriti Ida-Virumaale ei jõua, pigem Pärnusse ja saartele...
Aga Ida-Virumaa võidab jälle kõige rohkem Vene turistidest.
Kas kõnetate venelasi ja soomlasi eri moodi?
Igale turule on sõltuvalt sellest profiilist, kes on käimas ja kus on potentsiaali, erisugused sõnumid.
Venemaa suunalt meenub üks kampaania, kus idanaabreid kutsuti veetma muinasjutulisse Tallinna aastavahetust.
Tõtt öelda see töötab juba kenasti ja on koht, kus me enam väga palju ei pea pingutama. Ettevõtjatel endal on juba piisav huvi, on otsepakkumised ja -kokkulepped, et hotell X pakub sellist programmi ja tuleb niisugune arv inimesi. Meie roll on pigem anda võimalus oma toodet tutvustada mingi infopäeva raames, aga me ei hakka enam mingit suurt avalikku kampaaniat tegema.
Asjad muutuvad, aastaid tagasi, jah, promosime aastavahetust, aga nüüd (esmaspäeval - toim.) algab kampaania, mis on suunatud rohkem madalhooajale ja keskendub sellele, et Eestis on võimalik ka novembris mitmesuguseid teenuseid nautida.
Turunduses ei ole võimalik teha kõigile kõike, oleme sunnitud langetama väga karme otsuseid ja valima just need üksikud turud, millega me edasi läheme. Lisaks kolmele lähinaabrile töötame Rootsi, Norra, Saksamaa ja Suurbritannia turgudega, kust tuleb palju külastusi ning analüüsid näitavad, et see trend ei ole muutumas.
Töötasin 14 aastat Estonian Airis välisturgude turundusjuhina. Estonian Air lendab ka praegu kolm korda päevas Kopenhaagenisse ja see on jätkuv küsimus, miks ei ole prioriteetsete sihtturgude hulgas Taanit, kuigi meil on väga hea ühendus ja ärilised kokkupuutepunktid. Ometigi näitab kogemus, et kas sa teed midagi või sa ei tee - taanlastest külastajate arv on üks ja sama, jäädes ka Hispaaniast, Prantsusmaast ja Itaaliast tahapoole.