Ammuoodatud rattatee
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Eestis on rattateid viimase 10-15 aasta jooksul ehitatud paljudesse kohtadesse. Sageli ka sinna, kus selle kasutajaid on napilt.
Narva ja Narva-Jõesuu vahele rattatee rajamise vajadus on ilmselge juba ammu. Hirmu, et seal vaid üksikud ratturid liikuma hakkavad, ei tohiks samuti olla. Narvalasi on 60 000 ja paljudel neil on just sel suunal asja nii aiamaale kui ka Narva-Jõesuusse. Praegugi käivad paljud seal rattaga, kuid mööda ohtlikku autoteed.
2008. aastal kulutas Narva linn mitu miljonit krooni rattatee projekteerimiseks ning ehituse ettevalmistamiseks. Paraku ehitusraha ei tulnud, sest teised Ida-Viru omavalitsused hääletasid selle ettevõtmise teiste kõrval mitte esma-, vaid isegi mitte seitsmendajärguliseks. Pettunud Narva juhid saatsid seepeale maakonna omavalitsuste liidu pikalt ja Narva on siiani sellest "klubist" väljas.
Ei saa välistada, et samamoodi läheb ka uuel Euroopa rahaportsu jagamisel. Huvide konflikt pole kusagile kadunud - enamik kasusaajaid oleks narvalased, aga suurem osa rattateest kulgeks Vaivara valla maadel, mistõttu suurima omaosaluse peaks letti laduma vald. Kui ettevõtmine on kogu maakonna jaoks oluline, siis peaks maavalitsus olema selles rollis, kes suudab need omavalitsuste vahelised erihuvid ära siluda.